Seadusemuudatus riigikogus teisel ringil

Riigikogu kultuurikomisjonist läks täiskogu istungil käsitlemiseks teisele ringile seadusemuudatus, mille eesmärgiks on võtta riiklikusse õppekavasse kohustusliku õppeainena religiooniõpetus.

Seadusemuudatuse eelnõu oli riigikogus esimesel lugemisel 14. detsembril ja lükati tagasi. Eelnõu on koostanud Avo Üprus ning toetusallkirja on seekord andnud 24 saadikut.

Avo Üpruse sõnul tuleneb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning haridusseaduse muudatusettepaneku seaduseelnõu esitamise vajalikkus ühiskonna arenguga esilekerkinud üldlevinud arusaamast, et religioonialased teadmised on avatud ühiskonnas ning multikultuurilises maailmas vajalikud.

«Ka uurimused on näidanud, et aine vajalikkuse möönjad on ülekaalus nii õpetajate, koolijuhtide kui ka õpilaste hulgas,» ütleb Avo Üprus ja rõhutab, et «religiooniõpetus on õpilasekeskne ja mittekonfessionaalne kooli õppeaine».

Aine eesmärgiks on tutvustada erinevaid religioone ja maailmavaateid ning toetada õpilase kõlbelist ja isiksuslikku arengut. Seadusemuudatust toetab Eestis väljatöötatud religiooniõpetuse ainekava, mis tutvustab erinevaid religioone, maailmavaateid ja nende mõju elukorraldusele ning toetab väärtuskasvatust.

Religiooniõpetuse õpetajate ettevalmistamist ja õppematerjalide koostamist on oluliselt toetanud Eesti Kirikute Nõukogu. Ainekavale vastavad õppematerjalid igale kooliastmele on olemas.

Vastavalt eelnõule on põhikoolis religiooniõpetuse õppimine vabatahtlik. Kool on kohustatud religiooniõpetust õpetama, kui seda soovivaid õpilasi on vähemalt viis. Gümnaasiumis sisaldub religiooniõpetus riiklikus õppekavas ning selle õppimine on kohustuslik.

Seadusemuudatus oli esimesel lugemisel teisipäeval ja arutelu jätkub riigikogus täna.