Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Sakari ja Riikka on Tartu eluga kohanenud

02.03.2010 | | Rubriik: Kirikuelu, Uudised

Sakari ja Riikka Seppälä tunnevad end Tartus koduselt ja panustavad kristlikku kuulutustöösse. Foto: Rita PuidetPoolteist aastat on Tartus Karlovas elanud misjonärid Sakari Seppälä ja Riikka Lautamo-Seppälä, kelle tööpaigaks on Pauluse kogudus.
Sakari ja Riikka kaua küpsenud mõte teostus, kui nad said misjonäridena Eestisse tulla. Eriti hea meel on mõlemal selle üle, et teenimispaigaks sai Tartu, mitte Tallinn, mis nende arusaama kohaselt on nagu Lõuna-Helsingi.
Ka on inimesed Tartus hästi sõbralikud ja siinsed olud sobivad nende lastele, kellest kolm nooremat on vanematega koos ja käivad siin koolis. Kolm vanemat last on täiskasvanud ja elavad Soomes.  

Kogemuste proovikivi
Sakari on teinud Soome kogudustes noortetööd paarkümmend aastat ja tahab saadud kogemusi siinsete noortega proovida. Ta ütleb, et praegu «öpib» ta koos abikaasaga veel eesti keelt. Pauluse koguduses noortetööd juhtiv soomlane Joona Toivanen, kes õpib ülikoolis usuteadust, oskab eesti keelt hästi ja on aidanud Sakaril ja Riikkal kohaneda. «Olen praegu tema juures abistaja, vaatleja, öppija,» ütleb Sakari.
Mõte on pakkuda rohkem tegevust 10–17aastastele, siinjuures peab ta silmas laste- ja noortelaagreid, noorematele näiteks «sünnipäevapidutsemist». Südamel on ka meisterdamine, selle oskuse on ta omandanud elu jooksul. Kõige tähtsam on selle juures muidugi piibliõpetus.  
Kuidas aga noortele piiblitarkust lähemale tuua ja elavamaks muuta? Sakari näeb vaimusilmas mitmekülgset tundi piiblidraama ja lauludega. Hea meelega kuulaks ta lastevanemate nõuandeid ja kaasaks neid noorte tegemistesse. Rohkem koostööd võiks teha Tartu luterlike koguduste vahel ja leida toimiv kontakt Taaralinna koolidega.

Armastab kirjutada
Riikka on olnud kuut last kasvatades kaksteist aastat kodus, kuid ta läks õppima, kui noorim laps oli kaheaastane, ja sai 2006. aastal teoloogiamagistri kraadi. Lapsi kasvatades töötas ta vabakutselise autorina, sest Riikka armastab kirjutada, kuid tööd oli palju ja sellega oli raske hakkama saada. Nüüd on ta paberite järgi ja ka hingelt teoloog.
Eelmisest sügisest osaleb Riikka leinarühmas, lööb kaasa piibliringis. Üks piibligrupp koguneb kolmapäeviti nende koju. Riikkat paelub võrdlev usuteadus ja sellega seotud tänapäevased küsimused. Tema eriline huvi on õpetada kristliku ja mittekristliku spiritualiteedi erinevust, sest igasugune spirituaalsus ei ole oma olemuselt jumalik.
Ta tahab rääkida ja kirjutada sellest, mis on elus tähtis: maailmas peab olema ettevaatlik, muidu võib antikristlik maailm mõjutada meie ja koguduse elu. Juba Paulus manitses jälgima koguduse vaimsust. Sel teemal on Riikka just kirjutanud loo Misjonifailidesse.
Sakari ja Riikka armastavad religiooni teemadel rääkida, nad töötavad vabakutseliste religiooniõpetajatena Tartu soome koolis.
Sakari soovib koguduses näha ka perekohvikut ja meesteringi, sest piibli- ja palveringi kogunevad enamasti naised. Mõte on selles osas idanema pandud. Kokkusaamistele võiks kutsuda rääkima mõne huvitava esineja, Sakari oleks ise valmis midagi väikest meisterdama, ta on renoveerinud Soome eri paikades oma pere tarbeks kolm vana maja: Põhja-Soomes ning hommikukaares.
Sakari on sündinud misjonäride peres ja esimesed 15 aastat elanud Namiibias, seepärast oli neil kaua aega soov teha ka ise misjonitööd – see unistus on täitunud. Esialgu kehtib nende leping järgmise aasta suveni, kuid Sakari ja Riikka oleksid valmis Eestisse kauemaks jääma. Selleks sügiseks, kui valmib Tartu Pauluse kiriku kõrvalhoone, on mitmekülgseks tööks olemas suurepärased ruumid ja keelebarjäär ületatud. «Kui Jumal lubab, on meil siin abistamist,» ütlevad Sakari ja Riikka.
Rita Puidet

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)