Esileht » Teemad » Teoloogilist »

Teoloogilist

Miks ma roosipärga palvetan

Kiriku traditsiooni ja Piibli järgi on olemas kolme tüüpi palvet. Esiteks millegi palumine või tundepalve – palume olukorra muutumist, täname muutuse või juba olemasoleva hea eest või parandame meelt, mis peaks muutma meid endid.Teiseks peatumine Jumala lähedalolus – palve ilma sõnadeta. Kui mingeid sõnu kasutataksegi, siis nende ülesanne on vaid ühenduse hoidmine ja «paigalpüsimine».Kolmandaks ...

Pühakirja neljakordsest mõttest 5. osa

5.Ometi ei saa kirikuisade eksegeesi kõrvale heita. Nende interpretatsioon vastas tolleaegse teadusmaailma standarditele, ent lisaks sellele on see osutunud pikka aega pühakirja õndsusloolise mõistmise vahendiks, mis alati jättis võimalikuks kerygma seostamise kaasaja situatsiooni ja inimestega. Sellega saavutas pühakiri sisemise seose usueluga, nagu see mõjus liturgias, homiilias ja spiritualiteedis viljakalt – mida moodsa ...

Pühakirja neljakordsest mõttest 4. osa

4.Võiks arvata, et otsese tähenduse kindlakstegemine on üsna lihtne. Paraku ei ole pühakirja puhul paljudel puhkudel sugugi kindel, milline mõte on otsene. Näiteks. Paulus, rääkides abikaasade suhtest, kirjutab: «Naised, olge oma meeste vastu otsekui Issanda vastu, sest mees on naise pea, nagu Kristus on koguduse pea, tema ise on oma ihu Päästja. Kuid nagu kogudus alistub Kristusele, nõnda alistugu ka naised ...

Pühakirja neljakordsest mõttest 3. osa

3.Niivõrd kui see puudutab meie käitumist, tuleb seda tropoloogiliselt (moraalselt) tõlgendada. Ja kuna Kristus teab teed taevalinna, on avatud ka anagoogiline tõlgendus. Põhimõtteliselt on kõik kirjakohad, ka need, mida ei saa allegooriliselt tõlgendada, kuna neil puudub «hiljem», avatud anagoogilisele ja tropoloogilisele tõlgendamisele.Nagu öeldud, Origenes oli seisukohal, et kogu pühakirjal on kõigis ta ...

Muusika lähendab Jumalale

Värske Kristliku Kasvatuse number keskendub kolmele teemale: kasvatamine ja õpetamine muusika kaudu, infotehnoloogia vahendite kasutamine õpetamisel ja advenditemaatika lastetöös.Õp Mart Jaanson vastab küsimusele, milleks lõi Jumal muusika. «Üks võimalus sellele küsimusele vastata on näha muusikat Jumala lohutusena pattulangenud inimesele,» leiab autor. Ta kirjeldab, kuidas kirikulaulus kohtuvad muusika ...

Eesti teoloogi raamat Hollandis

Rahvusvaheline teaduskirjastus Brill Leidenis avaldas teoloog Jaan Lahe raamatu.Raamat «Gnosis und Judentum. Alttestamentliche und jüdische Motive in der gnostischen Literatur und das Ursprungsproblem der Gnosis» (Gnoosis ja juutlus. Vana Testamendi ja juudi päritoluga motiivid gnostilises kirjanduses ja gnoosise päritolu küsimus) ilmus sarja «Nag Hammadi and Manichaean Studies» (Nag Hammadi ja manihheismi uurimused) 75. ...

Pühakirja neljakordsest mõttest 2. osa

2.See «kirjatähe» ja «vaimu» eraldamine baseerub 2Kr 3:6 väitel, et «kirjatäht suretab, Vaim aga teeb elavaks». Origenes tõlgendab seda piiblikohta nõnda, et teksti sõnasõnalisest, kirjatähelisest, «surnud» mõttest tuleb tungida edasi «elava», seesmise vaimuni. Tema põhiväide kõlab: «Kogu pühakirjal on küll kõigis ta üksikasjades vaimne ...

Pühakirja neljakordsest mõttest

1. osaÜlikoolide usuteaduskondades on viimase paari sajandi jooksul peetud ajaloolis-kriitilist piibliuurimist praktiliselt ainsaks teaduslikuks lähenemiseks Piiblile. Eesmärgiks on olnud välja selgitada, mis siis muiste sündis või öeldi, ning leida kõige vanem ja usaldatavam tekstikuju. Seda on tehtud erinevate meetoditega: kirjanduskriitilise, religiooniloolise, vormiloolise ja traditsiooniloolise analüüsi vahenditega. ...

«Religioossest renessansist» pärast Stalini surma

Kirikuloolase Atko-Sulhan Remmeli (fotol) hiljuti kaitstud doktoritöö «Religioonivastane võitlus Eesti NSVs aastatel 1957–1990. Tähtsamad institutsioonid ja nende tegevus» kirjeldab ateistlikku propagandat ning kirikuvaenamist Eestis nõukogude perioodil.«Töö formuleerus iseenesest ja oli otsast lõpuni kantud praktilisest vajadusest,» selgitab Remmel Eesti Kirikule, lisades: «Töö rõhuasetus on ...

Raamatuletilt

Tarmo Toom. Sest Sinu silmale pole suletud süda kättesaamatu.Allika kirjastus, 2011. 316 lk.Eestis sündinud ja kasvanud, Ameerika katoliku ülikooli patristikaprofessor Tarmo Toom on kirjutanud raamatu Augustinuse «Pihtimuste» selgituseks. «Pihtimused» valmisid aastatel 397–401. Tegu on nõudliku, tähelepanelikkust ja süvenemist nõudva tekstiga, mida iga uus põlvkond loeb oma olukorrale toetudes, loetut iseenda ...

Kui usud, siis on

Peame alati uuesti vaatama oma elule ja minevikule ja tulevikule, hülgama eelarvamused ja kulunud dogmad ning saama uued silmad. Käbi Kanter

Nagu pealkirjas, nii ütleb ka Põrgupõhja Jürka. Ja eks ta nii olegi. Usk võib liigutada mägesid, nagu ütleb Kristus. Kui ainult on usku, kas või sinepiivakese mõõdu järgi. Aga kas meil on? Ikka vaidleme religiooni üle ning kiskleme, sest see kristlus on ju võõraste toodud. Muidugi, 13. sajandil oli üks gangsterite jõuk, kes meile tule ja mõõgaga kristlust tõi, kuid ega see kristlus ...

Võimalus arvata maailma asjadest

Ajakirja Koduteel sajanda numbri ilmumise puhul saab Tallinna metodisti kirikus vaadata väikest näitust, mille on kujundanud Piibe Piirma. Koduteel

24 kogudusega ligi 1700- liik­meline Eesti Metodisti Kirik annab 1990. aastast välja ajakirja Koduteel. Märtsis ilmus ajakirja sajas number.Kui praegusest Haapsalu koguduse pastorist Urmas Rahuvarmist sai mais 1990 metodistide taas ilmuma hakanud häälekandja esimene toimetaja, vahetus päises nimi: aastatel 1920–1940 kasutusel olnud Kristlik Kaitsja asendati nimega Koduteel.1996. aastast toimetab ajakirja ajalooharidusega Kärt ...

Teoloogia sillaehitajana omade vahel

Usuteaduse instituudi (UI) toimetised nr XXI on pealkirjastatud «Kultuurisillad Läänemere-äärses kultuuriruumis» ning toob huvilisteni artikleid kirikuloo, süstemaatilise teoloogia ja piibliteaduse alalt.Väljaandega märgitakse UI 65. aastapäeva, samuti tähistatakse Tallinnale ja Turule osaks saanud au olla käesoleval aastal Euroopa kultuuripealinnad.Eessõnas toonitab rektor Randar Tasmuth instituudi osa ...

Koguda enda ümber valguse poegi ja tütreid

Albert van Ouwater. Ristija Johannes. Repro

Suvisel pööripäeval on päev pikem ööst sedavõrd, mida rohkem põhja poole minna. Talvisel pööripäeval on pimeduse ja valguse suhe vastupidine. Seega on kõikumine valge ja pimeda aja vahel suurem Eestis kui Jeruusalemmas Iisraelis. Eestis on ka valguse pidustused suuremad kui Jeruusalemmas.Pööripäevadel on sündinud kaks piiblitegelastest. Suvisel pööripäeval Ristija Johannes (nii ...

Piibellikud pereväärtused on ajastuülesed ja püsivad

Eesti inimarengu aruande kohaselt peavad viimase paari­kümne aasta jooksul 95% eestlastest perekonda väga tähtsaks või küllaltki tähtsaks. Meie põhiseadus ütleb, et perekond on rahva püsimise ja kasvamise alus. See tähendab, et perekond on oluline nii inimestele kui ka ühiskonnale tervikuna. Tõsi, mina pole sellest lõpuni aru saanud, miks oluliseks peetav on nii habras, nii purunev, sageli isegi ...