Teisipäeval, 20. mail toimus Tartus järjekordne Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi loengusarja «Püha ja paik» ettekanne. Pühadusest judaismis rääkis Tartu ülikooli usuteaduskonna emeriitprofessor Kalle Kasemaa. Kuumale ja eba­akadeemiliselt päikselisele ilmale vaatamata oli kohale tulnud palju huvilisi. Kui üldjuhul keskendub loengusari püha mõistele mingi religiooni vaatepunktist ja selle rakendamisele pühaks peetud paigale, siis Kasemaa sõnutsi judaismis see nii ...

Esimese Moosese raamatu esimesed üksteist peatükki on alguslood. Need kirjeldavad inimkonna algust elu põhikogemuste kaudu, mis korduvad ka tänapäeva inimese elus. Peatükid 12–20 on lood patriarhidest. Kokkuvõttes võib öelda, et esimeses Moosese raamatus on keskmes Jumala tahte teema ja usk sellesse, et Jumal kannab hoolt. Loomislugu Raamat algab loomislooga, mille kohaselt Jumal lõi maailma oma sõnaga. Ta lõi selle heaks. Jumal lõi kõik korrakohaselt ning tekitas ...

Kõik, mis Isa mulle annab, tuleb minu juurde, ning kes minu juurde tuleb, seda ma ei aja välja. Ma ei ole ju taevast alla tulnud oma tahtmist tegema, vaid tema tahtmist, kes minu on saatnud. Aga tema tahtmine, kes minu on saatnud, on see, et ma ei kaotaks midagi sellest, mis mulle on antud, vaid et ma ärataksin nad üles viimsel päeval. See ongi mu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning temasse usub, oleks igavene elu, ja viimsel päeval mina äratan ta üles. Jh ...

Raamatu nimi Kui välja arvata esimene raamat, on Mooses viie Moosese raamatu keskne isik, mistõttu on loomulik, et need on saanud pealkirjaks «Moosese raamatud». Esimest korda esineb selline raamatute nimi 3. sajandil eKr kirjutatud Esra raamatus (6:18). Seal kõneldakse ainsuses Moosese raamatust. Jeesuse ajal tunti neid raamatuid juba Moosese raamatute nime all ja seetõttu võis Jee­sus kõnelda Moosesest, kuigi ta mõtles tegelikkuses Moosese raamatuid, mitte Moosest ...

Kui me kristlastena räägime põrgust ja Jeesusest, siis ei tohi me lähtuda ei traditsioonidest ega arvamustest, vaid peame uurima pühakirja, ja nimelt kreekakeelset originaalteksti. Tõlked moonutavad paratamatult algteksti, sest iga mõiste taga on terve omaette maailm, mis koosneb realiteetidest, kogemustest ja tunnetest, mida pole võimalik teise keelde üle kanda. Eriti on see nii Piibli puhul, mis tekkis 2000 aasta eest täiesti teises kultuuriruumis. Tõlget võivad moonutada ...

Kaarli kirik võimaldab kõikidel soovijatel kinkida kirikule nimelise orelivile, annetajate nimed jäädvustatakse kiriku seinale paigaldatavale tänuplaadile. Orelivilede hinnad jäävad vahemikku 10-3000 eurot. EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus ütles, et tegemist on hea võimalusega teha sümboolne kingitus ristilapsele, mälestada endale kallist inimest või miks ka mitte – kinkida kirikule endanimeline orelivile. „See on osa oreliremondi kampaaniast „Viled ...

Seitsmeaastane Kristian Ott Rohejärv seisis arglikult kiriku ees rahvasummas. Ta oli oma lilled klassiõpetajale Ave Gillile just ära andnud, aga ärevus ei tahtnud kaduda. Kõik inimesed õnnitlesid üksteist ja hääled tõusid üle pea. Siis kutsuti pildistama. Ühe võõra tädiga, kes end reporteriks nimetas, polnud lihtne rääkida. Muidugi meeldis Kristian Otile eilne päev väga ning loomulikult on kooli vaja minna sellepärast, et targaks saada. Need polnud mingid ...

Esmaspäeva hommikul laadis seitsmemeheline tiim suurest furgoonautost maha Kuressaare Laurentiuse kiriku Saueri oreli renoveeritud ja uued detailid. Koguseliselt mitu tonni kaaluvad oreliosad toodi Saaremaale Rakverest orelimeistrite Kriisade töökojast. Ajaloolise Saueri oreli detailide pühakotta tassimise ja nende õigesse asupaika sättimisega olid ametis ka koguduse õpetaja Anti Toplaan, helilooja ja organist Jaanus Torrim ning orelimeister Hardo Kriisa. “Täna on ...

Eesti vanim järjepidevalt tegutsev muusikafestival, alates 1987. aastast toimuv igasuvine orelipidu, on Tallinnasse meelitanud parimad interpreedid üle ilma. Orelifestivali avalöögiks on päikeseloojangust päikesetõusuni ehk 1. augustil kella 21.59 kuni 04.59 vältav orelimaraton Nigulistes. Festivali kunstilise juhi Andres Uibo sõnul on tänavu kevadel tehtud avastustega seoses põhjust korrigeerida kogu Tallinna orelifestivalide ajalugu. «Tänase festivali eelkäija «Revali ...

Noarootsi Rooslepa kabelisse jõudis tagasi 1944. aastal võõrvõimu eest Rootsi hoiule viidud kirikuvara. Edasi vaata siit.

Tartu Peetri koguduse liikmed Aino Hein ja Õie Kuperjanov sortisid kiriku arhiiviruumist välja tõstetud kraami. Ühel hetkel leidis Aino Hein kasti, milles oli üle kilo kaaluv komps. Riidetüki sisse olid mässitud mündid, mis pärinevad 20. sajandi algusest ja 19. sajandi lõpust. Samas oli kinniseotud väike kott rahaga, koti peale on kirjutatud «6 rubl. 32 kopk.». «Põhiliselt on Tsaari-Vene kopikad, aga on ka Eesti marku, Läti santiime ja Soome penne,» ütles ...

Palve on tähtis, aga samas tekitab see kristlase elus tihti raskusi ja pingeid. Põlvkonnalt, kelle tähelepanu hoiab enda haardes üha laienev digitaalne maailm, peab küsima, kuidas taastada olulist osa meie suhteis Jumalaga. Kristlastena tunneme end sageli süüdi, et pole leidnud palvetamiseks aega, aga me peame teadvustama, et palvetamine pole see punkt, mida saab oma päevaplaanist maha tõmmata. Palve on suhtlus. See peaks olema avatud ja pidev dialoog. Paulus ütleb oma ...

Kui Saulus sammud Damaskuse poole seadis, oli maailmamisjon juba alanud. Jeesuse jüngrid Siimon Peetrus ning Johannes Sebedeuse poeg olid pärast nelipüha sündmusi alustanud Jeruusalemmas evangeeliumi kuulutust, olles saanud ülesande Jeesuselt endalt (Ap 1:4–3:26). Kreekakeelse juudi Stefanose surmamise ja Jeruusalemma koguduse tagakiusamise järel kuulutasid nad koos Filippusega head sõnumit Kristusest ka Samaaria külades ning usk Jeesusesse kui Messiasse jõudis varsti ...

Mis on usk? Praegu Iisraelis elav Eestist pärit Harry Šein, kes on enda sõnul «absoluutselt mittereligioosne inimene», selgitas seda nii: «On kaks viisi maailma mõista, üks on teadmine, tähendab siis, kui me oleme kindlad, et midagi on olemas või midagi ei ole olemas – ja teine viis on kahelda. Ja asjad, milles me kahtleme, me ei suuda tõestada, kas nad on olemas või ei ole olemas – nendesse me usume.» Šeini väitel pole usu puhul kõige tähtsam mitte olemasolemise küsimus, ...

Soome meedia on viimasel ajal kirjutanud väga palju usuõpetusest ja arutanud küsimuse üle, kas usuõpetus vajab uuendamist või mitte. Õpetuse uuendamise vajadust on rõhutanud väga tugevalt Helsingi ülikooli religiooniõpetuse didaktika professor Arto Kallioniemi, kes oli lahkelt nõus andma Eesti Kirikule intervjuu, selgitamaks Soome usuõpetuse olukorda ja analüüsimaks Eesti usundiõpetuse olukorda. Milline on Soome usuõpetuse ajalugu ja olukord tänapäeval? Tänapäevane Soome ...