Esileht » Teemad » Peapiiskopi valimised 2015 »

Peapiiskopi valimised 2015

Kandidaatide debatt

6. oktoobril Põltsamaal peetud avalikul debatil paluti peapiiskopikandidaatidel jagada mõtteid, seisukohti ning plaane seoses kiriku juhtimisega. Keskustelu juhtis Arho Tuhkru, keda õnnitleti 40. sünnipäeval, avapalvuse pidas pastor loci Markus Haamer. Teatavasti valib novembris korralisele sügisistungjärgule kogunev kirikukogu EELK-le uue ülemkarjase. Et tähtis toiming pole enam mägede taga, olid kandidaadid kutsutud Põltsamaale debatiks, kus ligi poolesaja kohaletulnu ...

Rakveres debateerisid peapiiskopikandidaadid

Käesoleva aasta novembris aset leidval EELK peapiiskopi valimisel osalevate kandidaatide esimene avalik debatt toimu Rakveres kristlikul noortefestivalil JäPe. Spordihoonena kasutusel olevas Rakvere Pauluse kirikus tutvustasid oma seisukohti usuteaduse instituudi (UI) rektor ja Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander, Tartu Pauluse koguduse õpetaja, praost ja assessor Joel Luhamets, Viljandi Jaani koguduse õpetaja praost Marko Tiitus ning Tallinna Püha Neitsi Maar­ja ...

Kirikutööst ei ole kristlasel võimalik kunagi kõrvale jääda

Ligi 40 aastat EELK teenistuses olnud Andres Põder introdutseeriti peapiiskopi ametisse 2. veebruaril 2005. Täpselt kümme aastat pärast seda, 2. veebruaril 2015 seatakse Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus ametisse uus peapiiskop. Andres Põder jääb emerituuri oma 65. sünnipäeval, 22. novembril. Intervjuus, mille küsimusi said esitada Eesti Kiriku lugejad, on peapiiskop Andres Põder ametijärglasele mõeldes öelnud, et kui uus kirikujuht mõnes küsimuses tema arvamust peaks ...

Ülemkarjased aegade tuultes 4. osa

4. Kõige vanem EELK peapiiskopi ametisse astunud mees oli 70aastane Edgar Hark (1908–1986). Turu peapiiskop Mikko Juva pühitses tema 1978. aasta usupuhastuspühal. Ka kiriku nägu tervikuna oli uute tõusulainete eelõhtul eakas. Mõni noor käis kirikus kasvõi sellepärast, et ei saaks öelda, et kirikus pole ühtegi noort. Noori oli, aga nad jõudsid üle Eesti enam-vähem kõigiga tuttavad olla. Nõukogude riik ootas kiriku tegevuse lõppu. Siit algas Edgar Hargi tee kirikujuhina. ...

Rist on see, mis meid ühendab

luhamets_joel_nh

Küsimused peapiiskopikandidaatidele 1. Olete praostina juhtimas praostkonda, aga teil on kirikus ja väljaspool kirikut teisigi ülesandeid. Kuidas suudate end ja oma aega jagada? 2. Kui ühtne on EELK aastal 2014? Või ei peakski ühtsusest kõnelema maailma muutumise taustal? 3. EELK 167 kogudust on üsna eriilmelised, ka oma materiaalse toimetuleku tõttu. Kui Tallinna Kaarli koguduses on liikmeid samavõrd kui ühes keskmises praostkonnas, siis neljandikus kogudustest on ...

Asjadega kordasaamise vältimatuks eelduseks on head abilised

Tiitus,Marko_2014

Küsimused peapiiskopikandidaatidele 1. Olete praostina juhtimas praostkonda, aga teil on kirikus ja väljaspool kirikut teisigi ülesandeid. Kuidas suudate end ja oma aega jagada? 2. Kui ühtne on EELK aastal 2014? Või ei peakski ühtsusest kõnelema maailma muutumise taustal? 3. EELK 167 kogudust on üsna eriilmelised, ka oma materiaalse toimetuleku tõttu. Kui Tallinna Kaarli koguduses on liikmeid samavõrd kui ühes keskmises praostkonnas, siis neljandikus kogudustest on ...

Peapiiskopiks ei kandideerita, vaid sellesse ametisse kutsutakse

salumae_tiit_peinar

Küsimused peapiiskopikandidaatidele 1. Olete praostina juhtimas praostkonda, aga teil on kirikus ja väljaspool kirikut teisigi ülesandeid. Kuidas suudate end ja oma aega jagada? 2. Kui ühtne on EELK aastal 2014? Või ei peakski ühtsusest kõnelema maailma muutumise taustal? 3. EELK 167 kogudust on üsna eriilmelised, ka oma materiaalse toimetuleku tõttu. Kui Tallinna Kaarli koguduses on liikmeid samavõrd kui ühes keskmises praostkonnas, siis neljandikus kogudustest on ...

Ülemkarjased aegade tuultes 3. osa

3. Kui Johan Kõpp 1944. aastal Eestist lahkus, täitsid kodumaal piiskopi ülesandeid asetäitjad, esmalt Anton Eilart ja seejärel August Pähn. Mõlemad saadeti Siberisse. Pärast seda, kui Pähn oli 12. aprillil 1949 arreteeritud, määras konsistoorium 20. aprillil piiskopi uueks asetäitjaks 43aastase Jaan Kiiviti (snd 27.2.1906). Piiskopi asemel peapiiskop 23. oktoobril 1949 võeti Tallinna toomkirikus vastu EELK uus põhikiri. Erakorralise kirikukogu 52 saadikust oli kohal ...

Tiit Salumäe valiti peapiiskopikandidaadiks

salumae_tiit_leksikon

Läinud nädala reedel peeti Varblas Lääne praostkonna sinodi koosolekut, kus abipraost Leevi Reinaru esitas peapiiskopikandidaadiks praost Tiit Salumäe (fotol), kes oli eelnevalt kohalviibijatele saatnud ka oma mõtted piiskopiameti ja selle soovitud tulevaste suundade kohta. Tiit Salumäe on kirikuvalitsuse liige 1994. aastast, olnud valitud praostiks 1992. aastast. On ühiskondlikult aktiivne, tegev mitmes organisatsioonis. Üllatuslikult esitas kohapeal veel Märjamaa koguduse ...

Ülemkarjased aegade tuultes 2. osa

2. 16. septembril 1934 õnnistati Tallinna toomkirikus ametisse 48aastane piiskop Hugo Bernhard Rahamägi. Ta oli süstemaatilise usuteaduse professor, eelmise piiskopi lähedane kaastööline ja kiriklik-konfessionaalse voolu eestkõneleja. 1930ndate hiilgus ja häda Piiskopiametis sattus Rahamägi täiesti uude poliitilisse olukorda, sest samal aastal oli Eesti riigis võimu haaranud Konstantin Päts. Autoritaarne riigikord soosis kiriku tsentraliseerimist. Piiskop pälvis ...

Viljandi praost valiti peapiiskopikandidaadiks

Kümme aastat Viljandi praostkonna koosseisus olnud Taagepera kogudusel oli au võõrustada 30. aprillil Viljandi praostkonna 14 koguduse sinodisaadikuid. Praostkonna aasta töötegija aunimetuse pälvis Kõpu koguduse õpetaja Hedi Vilumaa. Tunnustust, millega kaasneb ka rahaline preemia, üle andes nimetas praost Tiitus, et kuigi õpetaja Vilumaa tubli töö vilju on kogeda nii Kõpu koguduses kui kirikus laiemalt, tõi selle aasta tunnustuse ennekõike koostöös Viljandi muuseumiga ...

Ülemkarjased aegade tuultes 1. osa

1. Piiskop (ἐπίσκοπος) on ülevaataja, kelle ülesanne on juhtida kirikut Kristuse õpetuses. Vana-Liivimaa päevil asusid meie piiskopid enamasti Tartus, Tallinnas, Haapsalus ja Riias. Pärast Poola, Taani ja Rootsi aegu kujunesid keskusteks Tallinn ja Riia. Kuigi neis linnades asunud kirikujuhte nimetati kindralsuper­intendentideks, täitsid nad siiski piiskopi ülesannet. Eeskuju jätab jälje Juba Pauluse ajal oli vaja meelde tuletada, et ülevaataja peab ka oma isikuga ...

Pärnus seati üles kolmas peapiiskopikandidaat

LuhametsJoel_juht

Pärnu praostkonna sinodil lisandus läinud nädala reedel senisele kahele peapiiskopikandidaadile kolmas: assessor Joel Luhamets (fotol), Tartu praostkonna praost. EELKs on 12 praostkonda. Vastavalt kirikuseadustikule on igal praostkonnal õigus sinodil üles seada üks kandidaat peapiiskopi kohale. Seni on toimunud sinodid Ida-Harju, Tallinna, Tartu, Viru ja Pärnu praostkonnas, täna on Viljandi praostkonna sinod. Hääletuse tulemusena kohtadel on üles seatud järgmised ...

Peapiiskopi valimised: õige aeg ärgitada ühiskonda

Ajakirjaniku kogemusega suhtekorraldaja Janek Mäggi kõneles Eesti Kiriku toimetuse kolleegiumil, kuidas koostada peapiiskopi valimiste teavituskava. Huvitavad ja häid ideid pakkuvad olid külalise mõtted, mida toimetuse töötajadki kuulasid ning saavad realiseerida. Luteri kirik on eestlaste jaoks oluline ja kristlastele on peapiiskopi valimine võrdväärne peaministri valimistega, rõhutas ettekandja. Ta tundis heameelt, et Eesti Kirik juba varakult valimistele tähelepanu ...

Piiskopi amet on Jumala poolt seatud

Ove_Sander_03

Küsimused peapiiskopikandidaatidele 1. Praegu teatakse teid kui kantslerit ja rektorit. Ometi olete alustanud maal ja tavalise koguduseõpetajana. Nii ei saa teile olla tundmatu mistahes tahk kirikuelus. Mida olete kaasa võtnud algusest, oma esimesest kogudusest? 2. Kui ühtne on EELK aastal 2014? Või ei peakski ühtsusest kõnelema maailma muutumise taustal? 3. EELK 167 kogudust on üsna eriilmelised, ka oma materiaalse toimetuleku tõttu. Kui Tallinna Kaarli koguduses on ...