Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Mõte pühapäevaks

Kahe riigi kodanik

Riigi kodanikuks olemine annab inimesele alati teatud eelised selles maailmas. Riik, mille kodanikud oleme, kannab meie eest hoolt nii kodumaal olles kui ka välismaal viibides. See annab elule turvatunnet. Olles kodanikud oleme alati oma riigi ja rahvuse esindajad maailmas. Nii otsustatakse mujal eestlaste üle just meie tegevuse ja käitumise põhjal. Kristlane on lisaks sellele, et ta on maise riigi kodanik, ka Jumala riigi kodanik. Ristimises võetakse inimene Jumala lapseks ...

Andke üksteisele andeks

Oleme kirikuaastas ajas, mil on mitu olulist püha. Selle lehenumbri ilmumise päeval tähistame usupuhastuspüha, mis meenutab, kuidas Martin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, millega ta soovis kirikut tuua tagasi Jumala sõna alusele. On oluline mõelda meie juurtele ja samas sellele, milline on reformaatori sõnum praegusele kirikule. Kas suudame püsida usus ja elada Jumala sõna kohaselt? 1. novembril on pühakutepäev, mil meenutatakse inimesi, kes on oma ...

Usuvõitlus

Jumal on andnud inimesele kõik vajaliku selleks, et olla õnnelik. Jeesus suri ristil inimeste pattude eest ning iga kristlane võib tulla siira meelega Jumala ette ja saada andeks oma eksimused. Inimene võib pühakirjast lugeda Jumala sõnumit meile. Püha Vaim aitab mõista, mis on elus kõige tähtsam ja olulisem. Jumal annab armastust enda ja ligimese vastu. Kõik hea on meile Jumala antud, meie võime olla vaid selle vastuvõtjad. Vahel on raske märgata seda, mida Jumal on meile ...

Jeesuse saadikud

Jeesus tuli siia maailma selleks, et päästa inimkond. Kristus tuli, et anda inimesele usk igavesse ellu ja lootus tulevikule. Päästja tuli andma elu mõtet. Issand aitas haigeid, andes tervise neile, kes olid lootusetus olukorras. Ta päästis surmast, äratades surnuid üles. Ta andis patud andeks ka kõige patusemale. Ning Jeesus õpetas Jumala väega, kõnetades inimeste südameid. Jumala Poeg suutis muuta maailma ajalugu nii, et arvestame aegagi tema sünnist. Taevaminemispühal ...

Tänu igapäevase leiva eest

Lõikustänupüha on vana püha, mis on kirikukalendris sel põhjusel, et inimesed tahtsid Jumalat tänada kõige selle eest, mida nad olid võinud põllult saagina kokku koguda. Kui saak ikaldus, ootas ees raske aeg, sageli nälg, seepärast tunnetasid inimesed end palju rohkem sõltuvat loodusest ja Jumalast, kes juhib looduse kulgu. Tänapäeval tuleb söök enamiku inimeste lauale toidupoest ja sageli kipub otsene side toidu ja saagikuse vahel ununema. Tegelikkuses sõltume igapäevaelus ...

Suurim käsk

Kunagi küsis üks kirjatundja Jeesuselt, milline käskudest on kõige suurem. Issand andis vastuseks armastuse kaksikkäsu, öeldes: «Esimene on: Kuule, Iisrael, Issand, meie Jumal, on ainus Issand, ja armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ja kogu oma jõuga! Teine on see: Armasta oma ligimest nagu iseennast! Mingit muud neist suuremat käsku ei ole.» (Mk 12:29–31) Armastuse kaksikkäsk võtab kokku käsuõpetuse sisu. Kui inimene ...

Kristlase vabadus

Vaadates inimesi olen sageli märganud, et üks meie muredest on selles, kuidas me teistele inimestele oma eluga välja paistame: kas meie elu näib piisavalt hea ja õnnelik ning mida teised meist arvavad. Sageli inimesed kardavad teiste arvamust nii väga, et ei julge oma elu elada. Näitena võib tuua meie ühiskonna postsovetliku suhtumise usku. Nõukogude Liidu ateistliku propaganda mõjul arvatakse, et usk on paha ja inimest ahistav. Olen kohanud kristlasi, kes ei julge oma usku ...

Jeesus annab elu

Elu ja surma küsimused on alati inimesi vaevanud, sest ainus asi, mis siin maailmas kunagi päris kindlalt juhtub, on meie surm. Niikaua kui inimene on elanud, on ta otsinud vastust küsimusele, mis on pärast surma. Kas surmaga on kõik lõppenud või on pärast seda veel midagi? Kõik religioonid on tegelnud selle temaatikaga ja ainult usul on vastus surmajärgse kohta. Kristlus kõneleb igavesest elust, mis ootab usklikke ees viimse kohtu järel. See usk annab inimesele lootust ...

Jumala hoolitsus

Usk tähendab ennekõike usaldust Jumala vastu. Kui inimene teab, et Jumal on olemas ja et Jumal armastab kõiki inimesi, siis võib ta olla ka kindel, et Jumal armastab teda ja kannab tema eest hoolt. Inimene võib tavaliselt oma elus olla kindel oma vanemate armastuses. Keegi ei saa üles kasvada ilma täiskasvanu hoolitsuseta. Inimlaps vajab, et keegi teda toetaks, sest muidu ta hukkuks. Vanemate, vanavanemate, lähedaste hoolitsus on see, mis annab meile võimaluse eluks. Samas ...

Tänulikkus

Kui vaadata Jeesuse maapealset elu, siis see oli täis millegi hea andmist teistele inimestele. Haiged said Issandalt tervist, patused andeksandi, surnud elu, lootusetud lootust. Jeesuse maine elu oli täis imesid ja ta ei teinud neid sugugi omakasu silmas pidades, nagu teevad tihti tänapäeva inimesed, vaid Jeesus tegi head hoopis teisele inimesele mõeldes. Huvitav on vaadata inimeste reaktsiooni, kui nad said Issanda käest midagi. Abisaaja oli tavaliselt rõõmus ja õnnelik, ...

Meie ligimene

Jeesuse avalikku tegevust vaadates võib märgata, kuidas ta aitas kõiki inimesi. Issand ei teinud vahet oma sugulaste ja võhivõõraste vahel. Ta ei pööranud tähelepanu inimese ametile ja positsioonile ega sellelegi, kas inimene elas korralikku elu või oli suisa patune. Kõik said Jeesuse käest abi. Ta andis igale inimesele võimaluse tulla tema juurde ja hakata järgima Issandat. Temas oli armastust kõigi inimeste jaoks ja ta märkas kõigi muresid ning aitas neid. Meie oleme ...

Jeesus – meie aitaja

Kui loeme pühakirja, siis võime näha, et Jeesust ei jätnud külmaks inimeste mured. Ta ei olnud selline õpetaja, kes oli pühendunud vaid õpetamistööle ega pööranud tähelepanu inimeste argimuredele. Vastupidi, Jeesus tegi haigeid terveks, äratas surnuid. Kristus andis patustele nende eksimused andeks ega keelanud neid enda juurde tulla. Lapsigi võttis Issand vastu ja tegeles nendega ning andis neile oma õnnistuse. Kus olid inimesed, seal oli Jeesus ning Issand oli kõigile ...

Enese läbikatsumine

Meile, eestlastele, on küllaltki omane enda võrdlemine teiste inimestega. Vaatame sageli, kuidas läheb meie sugulastel ja sõpradel, võrdleme end nendega. Samuti võrdleme oma rahva olukorda naaberriikide inimeste eluga ja vaatame, mis on neil paremini ja mis halvemini. Saabuv pühapäev kutsub meid end võrdlema Jumala sõnaga, kus on juhtnöörid eluks. Kui inimestega võrreldes oleme sageli heas positsioonis, siis Jumala sõnaga kõrvutades võime märgata, kui palju on vaja oma elus ...

Soosinguajad

Saabuv pühapäev jääb lähestikku Jeruusalemma templi hävitamise päevaga, mis on 10. augustil. Kui elus läheb kõik väga hästi, siis võime sageli mõelda, et oleme ise oma õnne sepad. Ometi ei sõltu kõik sugugi meist endist. Seda märkame siis, kui eluteele tuleb raskusi ja probleeme. Siis on hea, kui inimene võib mõelda Jumala peale ja tema poole palves pöörduda. Elu keerulistes olukordades tuleb kuulata Jumala häält. Meie rahva taasiseseisvumisprotsess on imeline näide ...

Ustavus Jumala andide kasutamisel

Vahel on huvitav mõelda, mis on meie töö tulemus ja mis on Jumala poolt antud. Mida rohkem olen sellele mõelnud, seda enam olen tajunud, et Jumala antut on rohkem kui inimese töö tulemusel loodut. Meie töö ja vaevanägemine pole sugugi ilmaasjata, kuid tegelikkuses sõltub viimselt kõik Jumalast. Jumal võib meile andeid anda kui ka võtta. Inimesel puudub siin võimalus asju mõjutada. Samuti võib ...