Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Mõte pühapäevaks

Jeesus – kurjuse võimu võitja

Maailmas võime sageli kohata kurjust. See rikub inimestevahelisi suhteid, tekitab sõdu ja tülisid, kiusab taga kristlasi ega lase neil oma usku tunnistada. Kurjus lahutab inimese Jumalast, ligimesest ja loodusest. Igaühel tuleb vahel kokku puutuda kurjusega. Kuid kurjust pidi kogema ka Jeesus, kui teda taga kiusati. Kristus suri ristil ja sellegi karistuse taustal on inimeste kurjus ja kadedus. Jee­sus kannatas valesüüdistuste all, kui kurjuse jõud ütlesid, et ta teeb ...

Palve ja usk

Maailmas on palju probleeme. Haigused vaevavad inimesi ja tihti on meil mure igapäevase elu pärast. Sageli kogeme Pauluse kombel, et «head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid paha, mida ma ei taha, ma teen» (Rm 7:19). Inimest koormab suutmatus oma elu valitseda. Maailmas on nii palju pimedust. Jeesus võitles pimedusejõudude vastu nii haigeid parandades kui ka patte andeks andes. Kui meie elus on raskusi, siis võime lugeda pühakirja ja näha, kuidas Jeesus aitas inimesi. Selle ...

Jeesus – kiusatuste võitja

Pühapäeva evangeelium räägib sellest, et saatan ahvatles Jeesust loobuma oma kutsumusest. Hingevaenlane pakkus Kristusele maiseid väärtusi, mis ei ole püsivad. Kristus võitis saatana kiusatused ja läks kindlalt edasi oma teed vastu kannatusele ja surmale. Mõeldes eesootavale teele võis kiusatuste hetkel olla Jeesuse valik küllaltki raske. Vastandusid inimlik kannatus ülla eesmärgi nimel ja edu selles maailmas. Issand valis kannatuste ja surma tee ning hülgas maise edu tee, ...

Jumala armastuse ohvritee

See pühapäev valmistab kirikulisi ette paastuaja vastu, sest järgmise nädala kolmapäeval, 13. veebruaril on tuhkapäev ja sellest alates kuni ülestõusmispühadeni kestab paastuaeg. Nii käsitleb kirikuaasta juba saabuvast pühapäevast alates Jeesuse elu paastu ja kannatuse aspektist lähtudes. Jeesuse avalik tegevus jõuab pöördepunkti. Algab teekond Jeruusalemma, vastu kannatusele ja surmale. Kristuse jaoks oli see väga raske tee, sest ta teadis ette tee lõppu, milleks oli ...

Jumala sõna külv

Igal sõnal on kaal. Sõnad võivad teha inimese õnnelikuks, aga nad võivad tuua ka kannatust ja valu. Õige sõna õigel ajal ja kohas muudab maailma paremaks. Kuulujutud ja teistest paha rääkimine toob esile elu pahupoole ja põhjustab kannatust. Inimese kõige ilusam pool on esil sõnades, nagu ka tema elu pahupool tuleb just kõnes esile. Keset inimlikku sõnade maailma on Jumala sõna. Sõnum Jumalast on siin maailmas eesmärgiga muuta seda paremaks. Jumal annab inimesele andeks ...

Teenimatu arm

Me oleme harjunud, et kõige eest siin elus peab tasuma. On normaalne, et heale teole vastatakse hea teoga. Vahel on tunne, et inimesed teevadki head selleks, et saada seda teistkaudu tagasi. Eriti poliitikas paistab selline hea teo eest tasu ootamine selgelt silma. Selleks, et elus edasi liikuda, tuleb see heal juhul välja teenida, halval juhul ka välja osta. Halvimal juhul arvatakse, et kõik on ostetav ja müüdav ning seda isegi seadust rikkudes. Kõrge korruptsiooniindeks ...

Jeesus ilmutab oma jumalikku väge

Sel pühapäeval käsitletakse Jeesuse avaliku tegevuse algust. Jeesus kutsub inimesi nägema Jumala suuri tegusid. Kristus andis tunnistuse nii sõna kui teoga. Just see oli parim tunnistus sellest, et ta oli Jumala Poeg, maailma Päästja. Inimesed võtsid vastu sõnumi Jumalast, mis oli kinnitatud imeteoga. Selline kuulutus puudutas kõiki. Mõnele valmistas see rõõmu leitud eluteest, teistele aga tõi hinge kadeduse ja viha. Jumala Sõna ja sellega kaasnevad teod puudutavad ...

Ristimise and

Saabuva pühapäeva evangeelium kõneleb Jee­suse ristimisest. Tänapäeval arvatakse sageli, et kõik sõltub inimesest ja tema tegevusest. Kui asetada inimene kõige keskpunktiks, siis on lihtne öelda, et pole vaja ei ristimist ega muid kiriklikke talitusi. Ometi pole see nii. Ajalugu on näidanud, et kõik ei sõltu sugugi meist ja kui inimlik pool ei suuda elu kanda, siis tuleb leida selleks midagi muud. Üks elu alustala, mis on pidanud aegadele vastu, on Jumal ja usk temasse. Usk ...

Jeesus, maailma valgus

Kristuse ilmumise püha (ld dies epiphaniae Domini – Issanda ilmumine) on ristikoguduse üks vanemaid pühasid, mille ajalugu ulatub jõuludest kaugemale. Lääne kiriklikus traditsioonis on ilmumispüha evangeeliumiks ja seega ka päeva teemaks idamaa tähetarkade külaskäik Petlemma, et avaldada austust juutide vastsündinud kuningale. Lugu tähetarkade tulemisest Jeesus-lapse juurde on Matteuse evangeeliumis. Seal ei mainita ei tähetarkade arvu ega kuninglikku staatust. Ometigi ...

Issand on lähedal

Saabuv pühapäev on pühendatud Jeesus-last ootavale Maarjale, Issanda emale. Maarja on väga olulisel kohal kristlaste jaoks, sest just tema koges Jeesus-lapse sündi oodates kõiki neid vastakaid tundeid, mida maailm Jumala Pojale mõeldes tänapäevalgi tunneb. Maarja koges nii ootusärevust kui lootust. Teisalt nägi ta inimeste kadedust ja pahatahtlikkust. Jõulude ajal vastanduvad valgus ja pimedus, headus ja kurjus. Süütame jõulude ajal küünla märgiks, et Jee­sus on maailma ...

Valmistage Issandale teed

Jõulude lähenedes kasvab meie ootus suuremaks. Ootame pühalikku tunnet. Tahame taas laulda kauneid jõululaule ja kuulda evangeeliumi Päästja sünnist. Nii ootas Vana Testamendi aja rahvas Messiat. Teda oodati aastasadu ja prohvetid kuulutasid Päästja tulemisest. Nad kõik olid omal viisil teevalmistajad Issandale. Iga kord, kui räägiti ootusest, valmistasid inimesed end ka Päästja tulemise vastu ette. Jeesuse eluajal oli suurimaks teevalmistajaks Ristija Johannes, kes ...

Sinu Kuningas tuleb kirkuses

Pühapäeva teemaks on Kristuse kirkuses tulemine aegade lõpul. Maailma lõpp on ka tänapäeva inimeste jaoks ütlemata põnev teema. Sellest räägitakse palju. Aeg-ajalt pakub keegi välja kuupäevi, mil maailma lõpp saabuma peab, ja on kohe kuulus, sest tegu on inimeste jaoks olulise teemaga. Kui vaadata inimeste tundeid võimaliku maailmalõpuga seoses, siis tavaliselt tuntakse hirmu ja kartust. Nii mõnigi rikas ameeriklane on ehitanud endale varjendi, mis peaks teda sel puhul ...

Sinu Kuningas tuleb alandlikkuses

Advendiaja esimese pühapäeva peamiseks lugemiseks on keskajast pärit traditsiooni kohaselt lugu Jeesuse ratsutamisest Jeruusalemma. Jee­sus ei saabunud Jeruusalemma maiste valitsejate kombel, vaid alandlikuna, ratsutades eesli seljas. Piibel kõneleb, kuidas kõige puhtam tegu pole mitte selles, mida inimene saab endale, vaid selles, mida ta saab anda teistele inimestele. Andmises on tõeline armastus. Jumal ise kinnitas neid sõnu, kui ta saatis oma ainusündinud Poja siia ...

Kristus – taeva ja maa Issand

Kirikuaasta viimane pühapäev kõneleb meile kõige lõpust. Nii nagu lõpeb see kirikuaasta ja tema ring, nõnda lõpeb kord see maailm ja tema saatus. Kirikuaasta lõppedes astume uude, kuid kuhu astume selle maailma lõppedes? Pühakiri kõneleb, et maailma lõpus tuleb Kristus tagasi. Siis ei tule ta enam mitte lapsena, vaid hoopis Issandana, kelle käes on kogu meelevald ja kes otsustab siis inimeste saatuse üle. Maailma ajaloos on palju hirmu tuntud Kristuse taastulemise ees. ...

Valvake!

Sel nädalal on kirikuaasta eelviimane pühapäev ja selle teemaks on valvamine, mis rõhutab kirikuaasta lõpul vaimulikku valvamist ja Kristuse tagasituleku ootust. Küllalt sageli võib juhtuda, et elame vaid tänases päevas ega oska vaadata kaugemasse tulevikku. Inimene koduneb kergesti selle maailmaga ja unustab, et ta ei ela siin jäädavalt. Selle elu järel peame kõik seisma Jumala ees ja andma aru oma elust. Siis on oluline nii see, mida oleme teinud hästi või valesti, kui ka ...