Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Mõte pühapäevaks

Jumala sõna külv

Kõik külvitööd on alati tehtud ühel eesmärgil: saada saaki. Kui inimene paneb viljaseemne mulda, siis ta loodab, et kasvamise ja koristamise järel saab sellest talle igapäevane leib. Kuid mis kasu on Jumala sõna külvist? Ons tegu vana väärt kirjandusliku teksti levitamisega või oma traditsioonidest kinni hoidmisega? Kahtlemata tähendab Jumala sõna külv ka seda. Kuid peamine eesmärk, milleks Jumala sõna levitada, on seotud inimese ja tema eluga. Jumala sõna tähendab sõnumit ...

Teenimatu arm

Tänapäeva maailm muutub üha kaubanduslikumaks. Kõigel näib olevat hind ja inimene arvutab, mille eest ja kui palju on ta valmis maksma. Raha eest saab endale asju, vahel isegi tuttavaid, kuid mida sügavamale hingeellu süüvida, seda selgemalt märkame, et kõike ei saa raha eest, vahetuskaupki ei pruugi kõigi asjade puhul õnnestuda. Õigupoolest polegi elu olulised asjad rahasse ümber arvestatavad. Raha eest ei saa osta tervist, armastust, lapsi, õnne, elu. Ka Jumalaga suheldes ...

Kahesugune külv

«Mida külvad, seda lõikad», ütleb vanasõna. Tänapäeva maailmas on küllalt keeruline teada, mis kasvab seemnetest, mida maha külvatakse, sest need on kellegi teise kasvatatud. Tulemus on näha alles siis, kui midagi välja sirgub. Vahel ei sirgu midagi, siis on seemned halvad. Mõnikord kasvab midagi head, mõnikord on tulemus kasin. Nii on ka selles maailmas. Küllalt raske on leida piiri Jumala ja kurjuse riigi vahel. On palju sellist, milles me kahtleme ega saa olla kindlad, ...

Kristus – Jumala kirkuse sära

Sel pühapäeval on küünlapäev, mille nimi on pärit keskajast. Sellel päeval pühitseti aasta jooksul kasutatavad kirikuküünlad. Küünlapäeval meenutame Issanda templissetoomist tema 40. elupäeval. Sellega lõpeb jõulusündmustega seotud periood kirikuaastas. Õnnistades last ja tema vanemaid, ülistab vana Siimeon Jumalat pääste eest. Siimeon on hea näide sellest, kuidas Jumal täidab oma lubadused. Talle lubati, et ta näeb Messiat, ja ta sai näha Kristust. Vahel peab üsna kaua ...

Jeesus äratab usule

Jeesuse avalik tegevus oli alanud ja see ei jätnud inimesi külmaks. Ta kõnetas inimesi nii oma õpetuste kui imetegude kaudu. See, et Jeesuse õpetused puudutasid inimesi ja olid elulähedased, oli märk tema jumalikkusest. Kristuse õpetused ei jäänud teoreetiliseks tarkuskõneks, vaid ta kinnitas nende paikapidavust tegudega. Jeesuse teod olid juhitud Jumala armastusest ja ligimese aitamisest. Hädasolijat aidates ei mõelnud Jeesus endale, vaid tema jaoks oli kõige olulisem ...

Jeesus ilmutab oma jumalikku väge

Saabuval pühapäeval käsitletakse Jeesuse avaliku tegevuse algust. Me võime näha, kuidas Jee­sus õpetas tõelise väega ja tegi imetegusid. Paljud inimesed mõistsid, et Jeesus pole tavaline õpetaja-imetegija, vaid temas on midagi palju rohkemat, ta on Jumal. Kristuse teod kinnitasid osale rahvast, et ta on Päästja. Teistes tekitasid tema õpetused pahameelt ja imeteod kadedust või kahtlust. Jeesus ei jätnud inimesi ükskõikseks, tema õpetused olid elulähedased, mitte ...

Ristimise and

Selle pühapäeva evangeelium kõneleb Jeesuse ristimisest. Tänapäeval arvatakse sageli, et kõik sõltub inimesest ja tema tegevusest. Kui asetada inimene kõige keskpunktiks, siis on lihtne öelda, et pole vaja ei ristimist ega muid kiriklikke talitusi. Ometi pole see nii. Ajalugu on näidanud, et kõik ei sõltu sugugi meist ja kui inimlik pool ei suuda elu kanda, siis tuleb leida selleks midagi muud. Üks elu alustala, mis on pidanud aegadele vastu, on Jumal ja usk temasse. Usk ...

Issanda templis

Saabuva pühapäeva traditsiooniline evangeelium on Jeesusest kaheteistkümneaastasena templis. Kasvades otsib Jõululaps oma kutsumuse saladust. Juba kaheteistkümneaastase Jeesuse juures võisid inimesed märgata, et temas oli midagi erilist. Ta oli maailma Päästja, kelle Jumal oli saatnud. Kristuse jaoks oli tempel oluline ja eriline koht. Kristlik kogudus kohtab Jee­sust, kogunedes jumalateenistusele kirikusse, Jumala templisse. Pühakojas võime kogeda Jumala lähedalolu. Nii on ...

Issand on lähedal

Saabuv advendipühapäev on pühendatud Jee­sus-last ootavale Maarjale, Issanda emale. Võime mõelda, millised tunded olid Maarjal Jeesuse sünni eel. Nendes tunnetes oli lootust, sest Jumal oli talle ilmutanud, et temast sünnib Päästja. Ilmselt oli aga Maarja südames hirmu ja kartust tuleviku ees. Nii ka meie elus kuuluvad kokku lootus ja hirm. Ootame saabuvaid pühi, samas on just need pühad paljude inimeste jaoks täis üksindust. Emotsioonid toovad kaasa nii rõõmu kui ...

Valmistage Kuningale teed

Saabuv pühapäev kõneleb Ristijast Johannesest, kes oli Jeesuse teevalmistaja. Johannes kuulutas Päästja tulemist siia maailma ja valmistas inimesi selleks ette. Parim ettevalmistus Päästja tulemiseks oli patu kahetsemine ja ristimine, mis puhastas patust. Johannesel oli väga palju järgijaid ja suur soosing rahva seas. Jeesust ristides mõistis ta, et Kristus ongi tõotatud Päästja. Mitmetest Johannese järgijatest said aja jooksul Jeesuse jüngrid, kui nad mõistsid, et just tema ...

Sinu Kuningas tuleb kirkuses

Kui sageli oleme selles maailmas elades pidanud kogema inimlikku ebaõiglust, õnnetusi, kurbust ja ahastust. Päevauudised toovad iga päev meie ette teateid inimlikust kannatusest selles maailmas. Vahel tundub, et me ei või kunagi olla kindlad homses päevas. Kuid kristlane võib olla kindel homses. Ta teab, et selle elu raskused ja kannatused kuuluvad pühakirja järgi Kristuse taastulemist ettevalmistavate märkide juurde. Ja kui Kristus kord tagasi tuleb, ei saabu ta enam mitte ...

Sinu Kuningas tuleb alandlikkuses

Alandlikult eesli seljas ratsutades saabub Jeesus Jeruusalemma. Sama teema tuleb kirikuaastas esile kahel korral, nii uue kirikuaasta alguses, mil algab advendiaeg, kui palmipuudepühal, mis on sissejuhatajaks ülestõusmispühadele eelnevale vaiksele nädalale. Tulemine ja alandlikkus on selle piiblikoha võtmesõnad. Jeesus tuli siia maailma selleks, et päästa inimkond. Jeesuse tulemise tähendus tulebki kõige paremini esile tema kannatamise, suremise ja ülestõusmise jutustuses. ...

Kristus – kõiksuse Issand

Kirikuaasta on lõppemas ja on loomulik, et selle viimasel pühapäeval mõtleme nii elule kui surmale ja kõige lõppemisele. Mis ootab meid ees surma järel? See on küsimus, millele inimkond on kogu aeg otsinud vastust. Kristlik käsitlus kõneleb sellest, et meid ootab ees viimne kohtupäev, mil igaüks peab oma elust aru andma. Ning selle päeva järel saab üks osa meist igavesse ellu ja teine osa peab minema igavesse hukatusse. Igavene elu ja igavene hukatus on sageli olnud minu ...

Valvake!

Kirikuaasta läheneb lõpule ja oleme astumas selle eelviimasesse pühapäeva, mille teemaks on valvamine. Mõeldes tulevikule on loomulik, et valmistume selleks ja teeme plaane. Kuigi kirikuaasta pole veel lõppenud, võib kaubanduses näha juba esimesi märke jõuludeks valmistumisest. Enne puhkust mõtleme hoolega, mida sellega teha. Kui laps läheb kooli, planeerivad vanemad varakult tema kooliteed ja otsivad parimat kooli. Töötav inimene mõtleb oma pensioni peale. Nii on elus ...

Surmast ellu

Elu ja surma küsimused on meie jaoks alati rasked. Siin tunneb inimene oma piire. Elus võime palju saavutada, kuid surm on ikka inimesest tugevam. Ei raha ega varandus suuda meid kaitsta surma eest. Kuna surm on negatiivne vältimatu paratamatus, kardab sageli inimene surma teemat ja väldib sellest kõnelemist. Usklik inimene ei pea surma kartma. Ta teab, et Kristus on surma võitnud ja avanud meile võimaluse pääseda surmast ellu. Ainult usk annab vastuseid küsimustele, mis on ...