Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Mõte pühapäevaks

Püha Vaimu väljavalamine

Inimhingele on loomulik igatsus ja püüdlemine millegi parema ja kõrgema poole. Usk annab inimese elule suurema dimensiooni. Usu kaudu võime kogeda ühendust Jumalaga. On loomulik, et inimene mõtleb oma elus, kas Jumal on olemas. Ja kui Jumal on olemas, siis küsib inimene, mida see temale tähendab. Sageli jäävad need mõtted mõteteks ega vii mitte kuhugi. Vahel aga inimeses muutub midagi, ta kogeb Kõigekõrgemat ja temas tekib usk. Usk on Jumala kingitus inimesele, mis tuleb ...

Püha Vaimu ootus

Käesoleva nädala neljapäeval on taevaminemispüha, päev, mil Kristus võeti taevasse. See tähendas Jeesusele suurt võitu ja astumist Jumala kirkusse. Nüüd istub ta Jumala paremal käel ja juhib maailma saatust. Jüngritele tähendas see kinnitust, et Jeesus on Jumala Poeg, kuid teisalt ka hirmu oma tuleviku pärast, sest nende õpetajat polnud enam füüsiliselt nende lähedal. Ometi polnud neil vaja karta, sest Jeesus oli tõotanud saata Isa juurest lohutaja, Tõe Vaimu. Nii kõnelebki ...

Südame kõne Jumalaga

Inimesest teeb inimese tema suhtlusoskus. Igapäevases elus anname teistele inimestele edasi oma mõtteid ja arvamusi. Sõnades saame väljendada oma kõige sügavamaid tundeid: armastust ja hoolivust, aga ka muret ja viha. Just nen­de kaudu tunneb inimene nii turvatunnet kui vajadust oma elu muuta. Sellega kaasneb inimese ja ühiskonna areng. Kuid inimene ei suhtle mitte ainult teise inimesega, ta suhtleb ka Jumalaga. Püüd leida side oma loojaga on samuti inimesele omane. Me ...

Taevariigi kodanikuna maailmas

Olla teatud riigi kodanik tähendab igaühele teatud turvatunnet ja samas ka kohustusi. Riigi kodanik võib saada alati hädas olles oma riigilt tuge. Selleks on riigid rajanud oma sotsiaal­süsteemid, kus toetatakse neid, kes on haiged, invaliidistunud, puudega või töötud. Välismaal olles saab inimene abi otsimiseks pöörduda oma riigi saatkonna poole, kes teda aitab. Nii annab riigi kodanikuks olemine meile turvatunde. Kodanikuks olemisega kaasneb ka omajagu kohustusi. Kodanik ...

Jumala rahva koduigatsus

Kui olla kaua aega eemal oma kodust, siis on koduigatsus loomulik tunne. Võõrsil olles mõistame, kui oluline on oma kodu, lähedased, töö – kõik see, mis moodustab meie igapäevaelu rutiini ja annab samas turvatunde. Kodust eemal olles on loomulik, et igatseme kodu järele. Kristlasele on Jumal lubanud taevase kodu. See on koht, kuhu võime pürgida ning kus kõik on hea ja täiuslik. Seal ei ole muresid, haigusi, leina ega kurbust. Nähes selle maailma raskusi ja kannatusi, on ...

Hea karjane

Inimene on ühest küljest looduse kroon, kelle ülesanne on valitseda maailma. Teisalt on inimlaps jälle muu looduga võrreldes abitu ja abi vajav. Ükski inimene ei kasva suureks ilma abi ja hoolitsuseta. Lapsepõlve kodune kasvatus annab meile eluteele kaasa selle, mis on oluline. Täiskasvanuna on inimese roll juba jagada endast kõike head lähedastele ja ühiskonnale. Inimesest teeb inimese just see, et ta saab teistelt vastu võtta head ja seda omakorda abivajajatele edasi ...

Ülestõusnu tunnistajad

Usk Kristuse surnuist ülestõusmisesse on kristliku usu kõige olulisem sõnum. Kui Kristus on üles tõusnud surnuist, siis see tõestab, et ta on Jumala Poeg. See tähendab, et Kristus kandis inimeste patud ja võitis surma ning avas meile, temasse uskujatele, tee igavesse ellu. Usk on inimese veendumus, mida ei saa kuidagi tõestada, seda saab üksnes uskuda, usaldada, loota. Usk on Jumala kingitus inimesele. Samas on usu juures väga oluline roll selleski, et inimene teab, mida ...

Kristus on surnuist üles tõusnud!

Elu ja surma teema puudutab iga inimest. Igaüks meist on pidanud viimsele teele saatma kellegi, kes on lähedane ja oluline. Igaüks teab, mida tähendab kaotusvalu ja lein. Samuti peame mõtlema sellele, et keegi meist endistki pole siin maailmas igavene. Igaühel tuleb kord lahkuda. Küsimus on ainult selles, millal see juhtub ning kas surma järel on veel midagi. Saabuvad pühad annavad vastuse nendele inimese põhiküsimustele. Suur reede näitab kannatusi, surma ja ahastust, mis ...

Aukuninga alandustee

Palmipuudepühaga algab Jeesuse elu kõige otsustavam nädal. Sel päeval Jeesus ratsutab eesli seljas Jeruusalemma. Lähenemas olid juutide suurimad pühad, paasapühad, ja nende tähistamiseks oli pühasse linna tulnud tuhandeid palverändureid. Paasapühadel meenutati Iisraeli rahva vabanemist Egiptuse orjusest, mis oli olnud rahva identiteedi seisukohalt väga oluline sündmus ning mida iga korralik juut tähistas. Nii võis toona näha linnas tõelisi rahvahulki, kes olid pühade tõttu ...

Kannatuse pühapäev

Kannatuse pühapäevaga algab suure nädala lõpuni jätkuv kannatusaeg. Sel ajal mõeldakse kirikus Kristuse kannatustele siin maailmas. Jumal lasi oma Pojale raskusi osaks saada selleks, et meie võiksime nendest vabaneda. Jeesus pidi taluma neid raskusi, mida meie iga päev talume, ja selle tõttu mõistab ta meie elu vaevu ja muresid. Kristus kannatas selles maailmas seetõttu, et tema kaasaegsed ei mõistnud tema olemust ega ülesannet. Sama peavad sageli ka tänapäeva kristlased ...

Eluleib

Elus on väga erinevaid vajadusi ja väärtusi. Igapäevane söök ja jook on põhivajadused, ilma milleta me hakkama ei saa. Ja kuna inimene vajab sööki ja jooki, on need suured väärtused, mille olemasolu peab õppima hindama. Kui Jeesus kõneleb endast eluleivana, eluvee allikana ja maailma valgusena, siis näitab ta, et nõnda nagu inimese keha vajab sööki, jooki ja valgust, nii vajab inimese hing oma eksistentsiks usku Jumalasse ja päästet. Jeesus tuli siia maailma, et anda ...

Jeesus – kurjuse võimu võitja

Sellesse maailma kuuluvad headus ja kurjus. Elus on küllaltki raske tõmmata piire headuse ja kurjuse vahele. Sageli on selle maailma kurjus ennast peitnud õigete asjade eest võitlemise maski taha. Nii seistakse poliitikas sageli väliselt teatud õigete asjade eest, kuid tegelikkuses aetakse taga omakasu. Võtame Eesti peaministrikandidaadiga juhtunu või ühe riigi soovi kaitsta oma rahvuskaaslasi. Kõik argumenteerivad oma tegevusi üllaste kaalutlustega, kuid kas see on ...

Palve ja usk

Palve ja usk on omavahel tugevalt seotud. Jumalat palub tavaliselt see, kes usub, sest ilma usuta pole mõtet ka palvetada. Samas enamik inimesi usub Jumalasse mingil määral. Elu kõige suuremates kriisides tuleb see usk lihtsalt esile ning siis inimene palvetab. Mitmed kooliõpilased, kes pole üldse usklikud, on rääkinud mulle, kuidas enne tähtsat eksamit on palvetatud. Paljud inimesed, kelle lähedane on tõsiselt haige või suremas, on otsinud kirikust eestpalvet, selleks et ...

Jeesus – kiusatuste võitja

Käesoleva pühapäeva evangeelium räägib sellest, et saatan ahvatles Jeesust loobuma oma kutsumusest, kuid Kristus võitis saatana kiusatused. Kiusatused ja nende vastu võitlemine ongi üks paastuaja kandvamaid teemasid. Paastumise eesmärgiks on inimese südame puhastamine ja usuline ettevalmistus ülestõusmispühadeks. Paastuaeg algab nädala sees kolmapäeval tuhkapäevaga. Päeva nimetus tuleb tuha päheraputamisest, mis oli patukahetsuse ja meeleparanduse sümboliks. Meeleparandus ...

Jumala armastuse ohvritee

See pühapäev valmistab meid paastu vastu, sest järgmise nädala kolmapäeval astume paastuaega. Nii kõneleb pühapäeva sõnum sellest, kuidas Jeesuse avalik tegevus jõuab pöördepunkti. Algab Kristuse teekond Jeruusalemma, vastu kannatusele ja surmale. Kuid just selles oli tema ülesanne siin maailmas: ohverdada end inimeste eest. Jumala armastus inimkonna vastu ei seisnenud mitte sõnades, vaid tegudes: ta saatis oma kõige kallima, Poja Jeesuse Kristuse, siia maailma, et ta ...