Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Missa ordinaariumi vormelite taust ja tähendus 3. osa

3.Taevase jumalateenistuse olemus on maise jumalateenistuse eeskujuks ja selle kujutis peegeldub Jumala rahva liturgia korras. Seda vormelit lauldes kohtuvad taevased väehulgad ja maine kogudus, juudid ja kristlased, ida- ja läänekirikud. Kõik nad tunnistavad, imetlevad ja austavad üheskoos Jumala pühadust.Agnus Dei Vormeli nimetus tuleneb Jh 1:29 ladinakeelsest tõlkest, mis esitab Ristija Johannese osutust Jeesusele: ecce agnus Dei qui ...

Missa ordinaariumi vormelite taust ja tähendus 2. osa

2.Seoses Jumalaga omandab kavod teise tähenduse. See on endiselt midagi, mis avaldab inimestele muljet, aga nüüd lähtub see Jumalast ja ei ole seega võrreldav inimese kavod'iga. Kavod on seotud Jumala eneseilmutusega. Läbi kogu Vana Testamendi on Jumal nähtamatu, aga ta võib end kuulutada, ilmutada, manifesteerida läbi kevod-jhvh, näiteks 2Ms 24:16 jj. Transtsendentne ja kujuteldamatu Jumal saab kavod'i kaudu kohalolevaks ja ...

Missa ordinaariumi vormelite taust ja tähendus 1. osa

1.Kui varajase kristluse aegadest pärineb ütlemine unus Christianus nullus Christianus (üksik kristlane – ei ühtegi kristlast – toim.), siis kaasaja religioossust iseloomustavaks väljendiks peetakse eelmisele vastandlikku believing with­out belonging (uskuda ilma kuulumata – toim.).Jeesus seadis armulaua ööl, mil ta ära anti. Tema kogudus oli laiali pudenemas: Juudas oli Jeesust ära andmas, Peetrus teda salgamas, ...

Piibel – Jumala ilmutus 5. osa

5. Kui Jeesus ise pärast surnuist ülestõusmist kord seletas kahele jüngrile Vana Testamendi ennustusi enda kohta, tunnistasid nood hiljem, et nende süda põles, kui nad ta selgitusi kuulasid (Lk 24). Pühakirja Autor selgitas pühakirja, ja see pani kuulajate südamed põlema. Ehk oled sinagi mõnda jutlust või pühakirja seletust kuulates tundnud, kuidas su vaim süttib ja elustub, teist seletust kuulates aga ...

Piibel – Jumala ilmutus 4. osa

4.Mulle on kaua tundunud kuidagi raskevõitu mõista, kuidas ikka saab olla, et usu läbi arvestab Jumal Jeesuse Kristuse õiguse meie õiguseks. Et Jeesus on õige, sellest saan ma väga hästi aru, aga kuidas võib tema õigus saada ka minu omaks, kui mina olen patune? Aga vaatame Aabrahami, kellele «ta usk arvestati õiguseks». Jumala tõotustega on sageli nõnda, et need ei täitu nii ruttu, kui me ...

Piibel – Jumala ilmutus 3. osa

3.Küllap Jumal saab kasutada ka kõrgete kraadidega meeste tarkust, kui neil piisab Jumala ees alandlikkust, aga minu jaoks on kõige kaalukamad need vaimulikud autorid ja kommentaatorid, kelle elus Jumal ka tegelikult tegutseb – näiteks need, kes on pidanud oma usu pärast tõsiselt kannatama ja vanglas istuma, sest neis tingimustes peab inimest kandma tõesti Jumal, mitte inimese enda arvamused, vaprus või tarkus. Üks selliseid ...

Piibel – Jumala ilmutus 2. osa

2.See oli väga reaalne kogemus – nähtavasti Jumala and, kingitus, mille ta andis, nähes juba siis ette mu kutsumist kunagi edaspidi vaimulikule tööle.Piibli uurimisega kaanest kaaneni tegin tegelikult algust juba päris ammu – võib-olla umbes 35 aastat tagasi noore usklikuna, päris omapead. Võtsin suured kaustikud, kuhu panin pealkirjaks «Piibel ja avastused». Ma ei jõudnud selle tööga tookord siiski ...

Piibel – Jumala ilmutus 1. osa

1.Tänu Jumalale ja kõigile tegijatele! Olles lõpetanud kuueaastase projekti «Piibel kaanest kaaneni» (PKK), on südames ennekõike väga suur tänu. Kõigepealt tänu Jumalale selle suure ime ja armu eest, et meie maal saab üldse vabalt kuulutada Jumala sõna. Paar-kolmkümmend aastat tagasi ei oleks enamik meist julgenud sellest unistadagi. Praegu aga on Eestis mitu kristlikku raadiojaama ja televisioon. See on ...

Meie ema lugu 100 aastat Senta Toominga sünnist 3. osa

Senta Toominga 65. sünnipäeval 1977. a.Erakogu

3.Viljandis 1949–1967Pärast põllumeheelu Harju-Jaanis sai isa nüüd täie jõuga Viljandimaa praosti ja Pauluse koguduse õpetaja tööle pühenduda. Samal suvel sai ema koguduse organisti-asjaajaja kohustused, vajadusel sõitis isaga kaasa ja mängis mitmes maakoguduses.1953. a sügisel alustas ema tegevust koguduse naiskooriga, esimene lauluharjutus peeti meie kodus. Jõuluõhtul laulis 18-liikmeline koor neli ...

Meie ema lugu 100 aastat Senta Toominga sünnist 2. osa

Perekond Kikerpill 1935. a: ees ema Hedvig ja Senta, taga õde Rita ja isa Peeter. Erakogu

2. Raske sõjaaegIga vägede liikumise korral majutati sõdureid kõikjal külades ja asulates. Kirikumõisas oli ka staap. Lastesse suhtusid sõdurid hoolivalt. Olid nad ju kõik kodudest kaugel. Mõnigi neist näitas meie emale oma perepilte. Lastele tundus see kõik põnev, ka arusaamatu, ka hirmutav: põgusad ütlused «tagasi löödi», Eesti Leegioni minek rinde suunas, keldrisolek Tallinna ...

Meie ema lugu 100 aastat Senta Toominga sünnist 1. osa

Senta Kikerpill Tartu tütarlaste gümnaasiumi abituriendina.  Erakogu

Senta Tooming oli peapiiskop Alfred Toominga (peapiiskopina ametis aastail 1968–1977) abikaasa. 1.Sellest, mis kirja pandud, millest meile räägitud ja mida  lapsepõlves kuulnud oleme.TartusMeie ema Senta Kikerpill (hilisem Tooming) sündis 18. märtsil 1912. a Tartus Hedvig ja Peeter Kikerpilli esimese lapsena. Järgmisel aastal sündis õde Rita. Ahja vallast pärit isa oli majaomanik ja ettevõtja, Nõost pärit ...

Mälestusi Peeter Kohandist 3. osa

1948. aasta jõulude ajal Pukas. Pildil esireas kasuisa õde Ilse, ema Aurelie, kasuisa Aarne; tagareas Valga pastor Paul Uibopuu, õde Imbi, tädi Hilde, Puhja pastor Peeter Kohandi. Eerakogu

3. Kõnekeelega olid hullemad lood – puudus ju Vene ajal selles keeles suhtlemise võimalus, eriti Lõuna-Eestis ja Tartus, kuhu ei lubatud isegi soome turiste ning polnud võimalik Soome televisiooni vaadata. Esmakordselt sain oma soome keele oskuse proovile panna alles 1992. aasta kevadel, kui meeskooriga esimest korda Soomes viibides ühes sealses perekonnas peatusin. Kuigi minu soome keel oli kindlasti küllaltki vigane, suutsin oma ...

Mälestusi Peeter Kohandist 2. osa

2. Laulud esitati enamasti saksa keeles, kuid mitmetele nendest tegi Kohandi ka eestikeelsed tõlked. Üheks selliseks oli «Auf dem Wasser zu singen» («Vetel laulda»), mille adekvaatselt originaali (autor Leopold Graf von Stollberg) edasi andva ning muusikaga suurepäraselt ühilduva teksti toon siin tervikuna: Läikides hiilgel kesk helkivaid laineid / liugleb üks paadike kõikuval teel.Ah, rõõmul rohkel ...

Mälestusi Peeter Kohandist 1. osa

Peeter Kohandi

1.Sõjajärgsetel aastatel (1944–1952) elas meie perekond Pukas, kus kasuisa Aarne Kaljundi (1909–1985) töötas apteegi juhatajana, ema Aurelie (1904–1993) samas assistendina. Minu isa Aleksander Jaeger oli surnud 1939. aastal. Elasin seega Pukas kaheksandast kuni kuueteistkümnenda eluaastani. Meie peret iseloomustas siis ja iseloomustab nüüdki suur muusikaarmastus. Väga hästi mängisid klaverit ema, õde Imbi ja tädi ...

Seto etümoloogiast 3. osa

3. Aus oleks, et setoks kutsuksid meid ka sugulased suur­eestlased, mitte ei ajaks liialt kangekaelselt taga «setu» kirjapilti, mis midagi ei tähenda ja mis saja aasta jooksul tõesti teenimatult halvustava tähenduse on saanud. Kuid poliitikas  ei sobi ega tohiks kasutada ei ühte ega teist nimekuju. Ei setul ega setol ole oma kodakondsust, oma passi ega muid riikluse tunnuseid. Poliitikud ei teeks endale häbi, kui nad riikluslikus ja poliitilises kontekstis meid ...