Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Järjejutt

Luterliku reformatsiooni 500. aastapäev ja Luterlik Maailmaliit 2. osa

2. Samale järeldusele jõuab ka Luterliku – Rooma Katoliku Ühtsuskomisjoni poolt koostatud teos «Konfliktist osaduseni» (From Conflict to Communion), mille eestikeelne tõlge valmib 2014. a. Teose sissejuhatava osa esimeses paragrahvis öeldakse: «[Luterlased ja katoliiklased] tunnistavad, et seda, mis neid ühendab, on rohkem kui seda, mis neid lahutab: eelkõige on selleks ühine usk Kolmainu Jumalasse ja Jeesuses Kristuses asetleidnud ilmutusse, nagu ka õigeksmõistuõpetuse ...

Luterliku reformatsiooni 500. aastapäev ja Luterlik Maailmaliit 1. osa

1. 2017. a möödub 500 aastat luterliku reformatsiooni algusest. Kuigi Martin Lutheri eesmärgiks ei olnud iseseisva kiriku rajamine, ei jäänud luterlik kirik siiski sündimata – viimselt ka sellepärast, et Lutheri järgijad rooma-katoliku kirikust välja arvati. Luterliku reformatsiooni käigus tõsteti kuulsate sola’de (ld «üksnes») kaudu taas keskmesse pühakiri, usk, Jumala arm ja Kristus: sola scriptura, sola fide, sola gratia, solus Christus. Samas tõi reformatsioon kaasa ...

Eestluse idee võimalikkusest 4. osa

4. Kahjuks kujutab Eesti endast praegu ideelagedat ühiskonda. Pärast Euroopa Liitu astumist on tal vaid suhteline iseseisvus. Kuna valitsevad ringkonnad on usu kui ainsa tõsiselt võetava inimliku väärtuse suhtes külmad nagu polaaralad, siis on ka mõistetav nende ahtake kõlbeline kandepind ja sellest tulenev teatud poliitiline infantiilsus. Kas üldisele kõlbelisele allakäigule on mingit alternatiivi? On küll. Nagu Iisrael on lõunas Jumala Poja Jeesuse kaudu püha maa, nii ...

Eestluse idee võimalikkusest 3. osa

3. Tsiteerigem julgustuseks Peeter Põldu: «Religiooni kaudu leiab inimene mõtte oma elule, see teeb teda võimeliseks vastu astuma kõigile raskusile. Religiooni ei saa asendada millegi muuga ja temata ei saa inimene lõplikult elada.» (Aulis Aret 1936) Peeter Põllu mälestust kalliks pidades mainigem, et kristliku religiooni võidule aitamine meie rahva elus oli Peeter Põllule kõige rahvuslikum küsimus. Ta kirjutas: «Usk on ajalooliselt varem tunnetus, tal ei tarvitse ...

Eestluse idee võimalikkusest 2. osa

2. Esimene  iseseisvumine See saavutati vabadussõjaga, mida innustas manifestis kõigile Eestimaa rahvastele sisalduv idee: «Eesti! Sa seisad lootusrikka tulewiku lävel, kus Sa wabalt ja iseseiswalt oma saatust võid määrata ja juhtida! Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus walitseks, et olla wääriliseks liikmeks kulturarahwaste peres! Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinegem kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös! Meie esiwanemate higi ja weri, mis selle maa eest ...

Eestluse idee võimalikkusest 1. osa

1. Kord ütles Jeesus oma jüngritele: «Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal. Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud.» Nende sõnadega pani Jee­sus aluse kristluse globaalsele doktriinile. Usureformaator Martin Lutheri elu oli võitlus puhta, Piiblil rajaneva usu ees – sola fide, sola scriptura –, mille nimel ta oli valmis minema kasvõi ...

Piibli valguse kuma Tammsaare «Tões ja õiguses» 3. osa

3. Tammsaare kasutab nende mõtiskluste juures ootamatult sümbolit inimesest kui valgusest, mis paistab pimeduses. «Isa [arutles maailma ja inimeste, taeva ja jumala asju] sagedasti pikil sügise- ja talveõhtuil, mida nad veetsid üheskoos soojas toas, laual väike klaasiga lamp, mille valgus tungis läbi neljaruudulise katmata akna heleda joana välja pimedusse. Õieti polnud seda valgust kellelegi vaja ... Inimesegagi on lugu siinilmas nagu selle valgusega, mis paistab sauna ...

Piibli valguse kuma Tammsaare «Tões ja õiguses» 2. osa

2. Mis on vana Andres muud kui vana Mooses! Tema suurim unistus on jõe allalaskmine, mis tooks Vargamäele ja ümbruskonnale palju head maad(!) juurde. Andres ootab jõe allalaskmist ja sellega kaasnevaid uusi haritavaid maid kui tõotatud maad. «Kui minu silmad seda veel näeks, ... siis läheks minagi jõe äärde ja hakkaks sealt risu välja kiskuma. … Ma oleks siis kõige õnnelikum inimene ilmas.» Temagi on oodanud seda terve inimpõlve. Temagi ei saa seda ise päriselt kätte. Jõe ...

Piibli valguse kuma Tammsaare «Tões ja õiguses» 1. osa

«Kahtlemata on Piibel Tammsaare loomingu mõistmiseks kõige olulisem raamat,» tõdeb kirjandusteadlane Toomas Vint. Romaanisarja «Tõde ja õigus» viimase osa ilmumisest möödub tänavu 80 aastat. «Tõde ja õigust» lugedes tekib palju Piibliga seotud äratundmishetki ja mõttekohti. Loomulikult lubab Tammsaare endale poeetilist vabadust piibliainese kasutamisel, ent teose juured on kõvasti Piibli pinnasesse sirutatud. Vargamäe Indrek kui kadunud poeg «Tõe ja õiguse» V osa algab ...

Tõotatud maa imelised elukad 12. osa

12. Kõiki neid kirjeldatud loomi on juba ammustest aegadest kuni tänapäevani kasutatud tsirkuseloomadena. Tundub, et kõige ohtlikumad peaksid olema suured ja kiired kaslased. Paraku tõdeb kuulus Vene loomataltsutaja Durov, et kõige ohtlikum on tavaline karu ja seetõttu, et tema äkilisest meelemuutusest on raske aru saada. Kaslastel on aga kergesti märgatav miimika ja väljendusrikas saba. Suurtest kiskjatest maksab veel nimetada hunti (Canis lupus), kes on meilegi hästi ...

Tõotatud maa imelised elukad 11. osa

11. Vastavalt eluviisile on kohastunud ka kehaehitus. Käpad on lühemad ning varustatud tugevate ja teravate küünistega. Meeltest on juhtival kohal haistmine, kuid ka nägemine ja kuulmine on väga head. Zooloogid jagavad kiskjaliste seltsi kaheks alamseltsiks: koeralised (Canoidea) ja kassilised (Feloidea). Vanas Testamendis mainitakse tihti karusid. Karu, kes ka süstemaatiliselt koeraliste hulka kuulub, on tallulkõndija, kellel puuduvad kiskhambad ning kes on segatoiduline. ...

Tõotatud maa imelised elukad 10. osa

10. Pulstikkits oli laialdaselt levinud alates Egeuse mere saar­test üle Väike-Aasia kuni Armeenia ning Turkmeeniani. Nad asustavad peamiselt mägiseid alasid ning elavad väikestes karjades. Isasloomadel on tugevad sarved ning saba ja kõhu alaküljel haisunäärmed, mis tekitavad tugevat «kitsehaisu». Kodukitsede tõugude arv on lammaste omast palju väiksem. Igatahes on lambad ja kitsed vanatestamentlikul ajal praktiliselt ainsad massiliselt kasvatatud ja kasutatud koduloomad. ...

Tõotatud maa imelised elukad 9. osa

9. Meie folklooris on eesel pigem sõimusõnaks: loll nagu eesel, tõrges ja kangekaelne nagu eesel. Lolluse võiksime küll kohe kõrvale jätte, sest loll pole ükski loom (v.a mõni inimloom). Kangekaelsusel on aga kindlasti oma tõetera sees. 4. Moosese raamatus on ju üldtuntud lugu Bileami eeslist, kes kolm korda tõrkus oma peremeest edasi kandmast, küll tee pealt kõrvale põigates, vastu kaljut trügides ning maha heites (4Ms 22:22–35). Muidugi nägi eesel teel seisvat Jumala ...

Tõotatud maa imelised elukad 8. osa

8. Täna ma räägin sulle eeslitest Eesel oli piiblirahvaste kõige tavalisem ning üldlevinum koduloom. Kui suured kaamelikarjad olid eelkõige rikaste kaupmeeste ja sõjameeste valduses, siis eesleid leidus nii kuningakodades kui ka vaeste inimeste majapidamises. Kui Iisraeli rahvas Paabeli vangipõlvest tagasiteele asus, siis oli neil tavaliste pudulojuste, lammaste ja kitsede kõrval kaasas 736 hobust, 245 hobueeslit, 435 kaamelit ja 6720 (!) eeslit (Esr 2:66–67). Eeslid ...

Tõotatud maa imelised elukad 7. osa

7. Piiblimaadel laialt kasutatud dromedar on tuntud vaid koduloomana, kaksküürkaamelist on ta pisut väiksem, pikemate jalgade ning heledama karvastikuga, tema metsikuist eellasist ei teata midagi, et aga dromedari lootel tekib esialgu kaks küüru, siis peetakse teda inimese aretatud koduloomaks (või on tema esivanem väga ammu välja surnud). Araabia maades peetakse just Araabia poolsaare keskosa dromedari tekkealaks. Egiptusest pärineb üle 5000 aasta vanune koormat kandev ...