Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Järjejutt

Reekviem Kuusalu pastoraadile 2. osa

2. Kirikumõisa saunas elas siis juba Sammelselgade pere. Sauna seal enam polnud, küll aga kitsuke, kuid hubane elamine. Sama katuse alla mahtus isegi garaaž, kus alailma midagi põnevat meisterdati. Kirikumõisa laudad olid mu varases lapsepõlves veel alles. Meie pere pidas seal lambaid ja kanu. Mäletan isegi ringi kalpsavaid küülikuid ning sulus röhkivat siga. Peagi tuli aga Wirtschaft koomale tõmmata ning lauda aset hakkas täitma osa tõllakuurist, mis täitis ka puukuuri ...

Reekviem Kuusalu pastoraadile 1. osa

1. 24. aprillil jõudis vaid mõnetunnise hilinemisega minuni Torontosse kurb uudis Kuusalust. Vana ajalooline pastoraat, mis pea kahe sajandi vältel pakkus peavarju koguduse pastoritele ja kuni käesoleva ajani oli järjepidevalt (vähemalt osaliselt) koguduse kasutuses, langes tuleroaks. Vaatasin teleuudistest neid kurbi kaadreid iidse maja hävingust, nagu näeksin oma kodu tuhaks muutumas. Oli ju see maja minu sünnikodu ja lapsepõlve muinasmaa – täis tuttavaid paiku ja ...

Ülemkarjased aegade tuultes 4. osa

4. Kõige vanem EELK peapiiskopi ametisse astunud mees oli 70aastane Edgar Hark (1908–1986). Turu peapiiskop Mikko Juva pühitses tema 1978. aasta usupuhastuspühal. Ka kiriku nägu tervikuna oli uute tõusulainete eelõhtul eakas. Mõni noor käis kirikus kasvõi sellepärast, et ei saaks öelda, et kirikus pole ühtegi noort. Noori oli, aga nad jõudsid üle Eesti enam-vähem kõigiga tuttavad olla. Nõukogude riik ootas kiriku tegevuse lõppu. Siit algas Edgar Hargi tee kirikujuhina. ...

Ülemkarjased aegade tuultes 3. osa

3. Kui Johan Kõpp 1944. aastal Eestist lahkus, täitsid kodumaal piiskopi ülesandeid asetäitjad, esmalt Anton Eilart ja seejärel August Pähn. Mõlemad saadeti Siberisse. Pärast seda, kui Pähn oli 12. aprillil 1949 arreteeritud, määras konsistoorium 20. aprillil piiskopi uueks asetäitjaks 43aastase Jaan Kiiviti (snd 27.2.1906). Piiskopi asemel peapiiskop 23. oktoobril 1949 võeti Tallinna toomkirikus vastu EELK uus põhikiri. Erakorralise kirikukogu 52 saadikust oli kohal ...

Ülemkarjased aegade tuultes 2. osa

2. 16. septembril 1934 õnnistati Tallinna toomkirikus ametisse 48aastane piiskop Hugo Bernhard Rahamägi. Ta oli süstemaatilise usuteaduse professor, eelmise piiskopi lähedane kaastööline ja kiriklik-konfessionaalse voolu eestkõneleja. 1930ndate hiilgus ja häda Piiskopiametis sattus Rahamägi täiesti uude poliitilisse olukorda, sest samal aastal oli Eesti riigis võimu haaranud Konstantin Päts. Autoritaarne riigikord soosis kiriku tsentraliseerimist. Piiskop pälvis ...

Ülemkarjased aegade tuultes 1. osa

1. Piiskop (ἐπίσκοπος) on ülevaataja, kelle ülesanne on juhtida kirikut Kristuse õpetuses. Vana-Liivimaa päevil asusid meie piiskopid enamasti Tartus, Tallinnas, Haapsalus ja Riias. Pärast Poola, Taani ja Rootsi aegu kujunesid keskusteks Tallinn ja Riia. Kuigi neis linnades asunud kirikujuhte nimetati kindralsuper­intendentideks, täitsid nad siiski piiskopi ülesannet. Eeskuju jätab jälje Juba Pauluse ajal oli vaja meelde tuletada, et ülevaataja peab ka oma isikuga ...

Gruusia: väike vapper maa impeeriumide piiril 3. osa

3. Või siis Shio Mgvime org, ainult 30 km pealinnast. Väikesel maa-alal vaheldub looduspilt väga kiiresti. Hoopis erinev on subtroopiline Batumi ümbrus Musta mere rannal, arenev puhkepiirkond. Linn paisub, küla kahaneb Orgude uskumatult mitmekesine taimkate ja viljakas pinnas rõõmustab talupoegi värviliste ja rikkalike saakidega, veel hiljuti elas Gruusia küla rahvarohkena, tare tare kõrval, jätkus vilja ja viinamarjasaadust, lambaliha ning lookas viljapuid. Just praegu ...

Gruusia: väike vapper maa impeeriumide piiril 2. osa

2. See pöördumine sai määravaks ja kuningas Mirian III ristimist a 337 loetakse Gruusia kiriku alguseks, kuigi juba Nikaia kirikukogu ajaks 325 olid Kartli ja Egrisi linnas kristlikud kogukonnad. Kirikupea juhib ka riigipead Gruusia lääneosa kirik eraldus Konstantinoopoli, Jeruusalemma, Aleksandria jt Rooma usuliste keskuste mõjuväljast 9. sajandil, tunnustades iseseisvana omamaist Mtshethat. Poliitiliselt ühendas suuremad alad sada aastat hiljem Bagrationide dünastia, ...

Gruusia: väike vapper maa impeeriumide piiril

1. Gruusia rahva suutlikkus kolme suure impeeriumi piirimail elada, riigiks kujuneda ja ebavõrdsetes sõdades ellu jääda väärib imetlust ja tunnustust. Vähe tuntuna läänes, kristlikuna idas ei oleks see võimalik ilma usus tugev olemata. Pärsia-Iraani impeeriumi loodeserv on Gruusiat lõuna poolt viimase paari tuhande aasta sees nii endasse haaranud kui loovutanud. Lääne poolt kahmasid Ottomani-türklased, mis Lõuna-Kaukaasiast vähegi said, et kinnitada kanda veel kaugemale, ...

Elu ilma huumorita pole Pokrovas võimalik 4. osa

4. «Hommiku- ja õhtupalvused olid neil tavapärased. Nad lugesid ka kordamööda päeva ülistuspalve (akatistos) alati sellele, mida maalisid. Akatistos kestab 30–45 minutit ja igaüks luges järgmise salmi. Nii tõdesin, et meil peeti kirikus, mis oli siis veel väike tuba peamajas, pidevalt palvet. Mis kõige tähtsam, palve jätkudes lahenesid vastuolud ja elasime rahus. Sügise tulles läksid maalijad Venemaale ja pooleliolevad ikoonid jäid pultidele. Valminud riputasime ...

Elu ilma huumorita pole Pokrovas võimalik 3. osa

3. «Alandlike palvete peale andsid Peterburi ja Laadoga metropoliit Vladimir ja vaimse akadeemia rektor piiskop Konstantin ning Aleksander Nevski kloostri juht arhimandriit Nazari rühmale pühitsusõnnistuse minna Soome, hoolimata Venemaa ja Soome õigeusu kirikute problemaatilisest olukorrast. Nii saabus kahekümneliikmeline grupp Pokrovasse maalima ikoone. Kokku kestis töö kaks aastat ning ikoonidega kaetud pinda sai umbes 36 ruutmeetrit. Algul olid ju kirikuseinad vaid ...

Elu ilma huumorita pole Pokrovas võimalik 2. osa

«Nägin vaimusilmas tulevasi hooneid. Ehitus- ja taastamistöödel oli palju abi Elfvingite ja Aminoffide järglaste mälestustest ja fotodest. Kivist hobusetall sobis oma põhiplaanilt kirikuks. Saades ametliku õnnistuse Soome ortodoksi kiriku pealt, algasid läbirääkimised Kirkkonummi maakonna kohaliku omavalitsusega. 1996. a oli kaup koos, kevadel hakkasime korda tegema väikest maja, kus oli elanud voorimees ja hiljem autojuht. Raha saamiseks müüsin mõlemad restoranid koos ...

Elu ilma huumorita pole Pokrovas võimalik 1. osa

1. Pokrova kirik ja ortodoksne vennaskond asuvad Helsingi lähedal Kirkkonummis. Tegu on omaette vaatamisväärsusega. Kiriku ehitus algas 1995. a ja 17. juunil 2001 pühitses metropoliit Leo uue kiriku. Pokrova suure värava peal on kuldne kuppel, edasi kulgeb algupärane ilus pärnaallee. Kahest tsässonast üks on metsa sees, teise väga omapärase tsässona kujundas ja kinkis kloostrile vene kunstnik Irina Zatulovskaja ning paigaldas 1998. a suvel ise. Erakordselt ilus on ka aed ...

Luterliku reformatsiooni 500. aastapäev ja Luterlik Maailmaliit 4. osa

4. Juba mõnda aega on reformatsiooni aastapäeva ettevalmistamisele mõeldud ka LML-i Genfi keskuses. Kavandatud tegevuste spekter on lai: luterlikku teoloogiat käsitlevast internetikursusest ning luterliku (resp. laiemalt evangeelse) teoloogia ja teiste teoloogiliste traditsioonide vastasmõju käsitlevast oikumeenilisest konverentsist kuni ülemaailmse «noorte reformeerijate» võrgustiku rajamise, 2017. a assamblee ja usupuhastuspüha jumalateenistuste, aga ka oikumeeniliste ...

Luterliku reformatsiooni 500. aastapäev ja Luterlik Maailmaliit 3. osa

3. «Loodu pole müügiks» – kuivõrd inimene on loodu osana teemaks juba teises punktis, keskendub siin tähelepanu eeskätt ülejäänud loodule. Nord Streami gaasijuhtmest nafta pärast alustatud sõdadeni – see teema sunnib mõtlema selle üle, kuidas on inimesed täitnud neile antud ülesannet olla loodu haldaja ning kas me ikka oleme valmis elama «kõik on müügiks» loosungi tagajärgedega. Peale nimetatud teema ja alateemade soovitas LML 2017. a reformatsioonijuubelit tähistades ...