(Algus EK nr 33, 27.8.2014.) «Vene kirik» Aastal 1845 alanud massiline kirikuvahetus jagab meie Vene aja (1710–1918) kaheks väga erinevaks perioodiks. Esimesel kehtis nn Balti erikord, mis jättis siinsele vaimulikkonnale palju vabamad käed kui Rootsi ajal, olgugi et ka tsaaril oli oma riigikirik. Teisel perioodil (1845–1918) sünnib sadakond Eesti õigeusukogudust: 1897. a rahvaloenduse ajaks oli neis juba ligi 110 000 usklikku. Sellel perioodil aitab riigikirik uusi kogudusi ...

(Algus EK nr 33, 27.8.2014.) «Poola kirik» Me nimetame Poola ajaks neid nelja aastakümmet, mil Lõuna-Eesti oli Poola valduses (1582–1629) ja mil siin püüti kehtestada uut kirikukorda, mida võiks nimetada «Poola kirikuks». Selle keskuseks loodi 1585. a Võndu (praegu Cēsis) uus piiskopkond, eestlaste asualal sündis aga juba 1582. a Collegium Derpatense (Tartu Kolleegium), millest sai meie esimese ülikooli eelkäija. On vaja rõhutada, et kolleegiumi asutajad ei rääkinud ...

(Algus EK nr 33, 27.8.2014.) Ajastu lõpuks võib pidada aastat 1940 («baltisakslaste kojukutsumist»), mil Eestist lahkus 65 EELK pastorit. Ent kuidas on lood kirikulooga? Paar aastat varem oli ilmunud Olaf Silla «Eesti kirikulugu», mille arvustaja leidis, et Eesti kirikuloo asemel olime saanud järjekordse Balti kirikuloo. Silla raamatu kõrvale ei ole aga tänini midagi võrreldavat ilmunud. Praegu käibiva Eesti üldajaloo saime Soome autorilt – kas jääme ootama, kuni mõni ...

(Algus EK nr 33, 27.8.2014.) Ajaloolased hoiduvad õigustatult usulistest põhjendustest, kuid ei saa neid ka välistada; seevastu on meil, siinsel ristirahval, Maarjamaa teema-aasta puhul põhjust nende asjade üle järele mõelda. Õnneks on meil olemas Henriku põhjalik jutustus võitluste tegelikust käigust, mille lugemist võib kõigile soovitada. A.D. MMXV – Lateraani kirikukogu Võib öelda, et Maarjamaa kirikulugu algab Issanda aastal 2015. Riiast lähtunud sõjaretki oli küll ...

(Algus EK nr 33, 27.8.2014.) Orduvennad Ristige nad Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ning õpetage neid pidama kõike, mida mina olen käskinud teid pidada, ütles Kristus (Mt 28:19j). Vastristitud vajasid õpetust. Seda hakkasid jagama vaimulikud vennaskonnad, keda eestikeelne trükisõna nimetab sageli üldistavalt ordudeks. Maarjamaalasel on põhjust meeles pidada eriti kaht: tsistertslased ja dominiiklased. Nende kõrval tegutses ka mõõgavendade ordu, kuid nende ülesandeks ...

(Algus EK nr 33, 27.8.2014.) Röövlid & rüütlid, tuli & mõõk Võib öelda, et lepinguid sõlmiti, peeti aus ja murti meie mail nagu mujalgi. Ent ka röövleid oli – nii maal kui merel. Üldiselt peeti lepingutest kinni, kuid Läänemerel seilasid ka piraadid, kes ei hoolinud lepingutest; turvamehi vajasid kaubalaevad – jah, nii nagu praeguse Somaalia mail –, ent ka Läänemere-äärsed asulad, kus meie esiisad käisid tule ja mõõgaga röövimas, tapmas ja põletamas. Saagiks tõid ...

(Algus Eesti Kirikus nr 33, 27.8.2014.) Meie apostel Meinhard Paljud rahvad on meie peale kadedad Läti Henriku kroonika pärast, mis kirjeldab esimeste koguduste sündi meie maal – pealegi nii köitvalt, et on nauditav tänapäevaselegi lugejale. Aastaid 1180–1227 valgustava raamatu kirjapanijaks on sündmustes osalenud misjonär Henrik. Õnne on meil olnud ka sellega, et tervelt kaks kolmandikku teosest (19 peatükki 30st) räägib eestlastest. Õnne lõpuks sellegagi, et tervikuna ...

Kolm elujärku Ristirahvas elab Päästja tulemise, uue maa ja taeva ootuses – võiks öelda: tulevikus. Ent ta ei tohi ega taha unustada minevikku, kogu Kiriku, Kristuse müstilise ihu elulugu praeguse maa peal. Pilguheiteks käidud teele on meil, Eesti ristirahval, küllalt põhjust juba sellepärast, et meie kirikulugu ootab alles kirjutajat ja orjaöö müüt kummutamist. ent eriti just nüüd, mil on välja kuulutatud juubeliaasta «Kaheksa sajandit Maarjamaad». Aastal 2015 möödub ...

2. (Algus eelmises Eesti Kirikus) Niisugust ilusat vaimulikku muusikat, mis 5. augustil Põltsamaal kõlas, saab harva kuulda. Linnapargis leidis piiskopi osavõtul aset vabaõhu-jumalateenistus, kirikus aga kontsertjumalateenistus. Kava oli mitmekesine. Värvikalt kõlas koorilaul oreli ja pasunakoori kaasmängul. Juhatas Udu Topman. Vaheldust pakkusid soololaulud, tšello- ja orelipalad ning kammertrio. Baptistid pidasid juubelilaulupidu Haapsalus peeti 1. juulil eesti ...

1. Juuli ja august on Eestimaal ikka olnud parim aeg laulupidude ja -päevade pidamiseks. Ei olnud ka 1934. aasta selle poolest erandlik. Praostidest juubilarid Nii mõnigi kirik Eestimaal pidas juulis vajalikuks meenutada seda etappi oma ajaloost, mil seal töötas õpetajana emeriitpraost Friedrich Wilhelm Ederberg. 1. juulil (ukj) oli tema 75. sünnipäev. Pärit oli ta Virumaalt Haljala kihelkonnast. 1879–1883 õppis usuteadust Tartu ülikoolis, prooviaasta tegi Vändras ...

7. Meie suure ekraaniga teler oli enamiku ajast Tallinnas minu vanima venna Reinu juures remondis. Nii saingi käia selle lahke vanaproua pool laupäeviti lastesaateid vaatamas. Teler oli küll vana ja väga tillukese ekraaniga, aga hunt Kriimsilm, Tipp ja Täpp ning paljud muudki tollased tegelased said mul ära nähtud. Omapärase maitsega biskviidid Alati oli televiisori vaatamise ajal meie ees laual suur ümmargune plekist karp, mis kandis Kave etiketti. Sellest võis volilt ...

6. Eestiaegset raha tohtis vaid isa juuresolekul vaadata, et need kaotsi ei läheks. Ka saksaaegsed mündid olid kõik arvel, et vajadusel neid kasutada saltseri tegemiseks. Tinutamistööde puhul tehti jootepindade puhastamiseks vastav lahus. Soolhappesse pandi mõni tsinkmünt. Seda oli põnev vaadata, kuidas hape metalli järab ning münt kihisedes ära laguneb. Mõtlesin hiljem, et miks just neid münte selleks kasutati. Aga asi oli ju lihtne. Münt oli kindla kaaluga. Nii oli hea ...

5. Kuusalu pastoraat oli nii suur, et terve talve sõitsin selle väikese pedaalidega autoga majas ringi. Esialgu tiirutasin vaid saalis. Siis aga, kui enam-vähem sirgelt juhtima õppisin, tegi isa vaheuksed lahti ning sõit viis saalist söögitoa kaudu kööki ja tagasi. Kevadel sai juba mantelkorstnale täis tiiru peale teha – peresaalist läbi söögitoa kööki, sealt läbi suure esiku teise saali ja sealt paraadesiku kaudu peresaali. Kõrgemate lävepakkude ületamise lihtsustamiseks ...

4. Pidulaudade menüüsse kuulusid traditsiooniliselt fri­kadellisupp või värskekapsasupp, korralik ahjupraad kartulitega ning magustoiduks riisipuder kisselliga. Vahel tehti ka mannavahtu või kompotti vahukoorega. Aga peolaua naelaks olid just igasugused koduaia saadustest kastmed, hoidised ja salatid: marineeritud metspirnid, hapukurgiviilud, kõrvitsasalat, magushapud kapsad, marineeritud männiriisikad, vekitud paradiisiõunad, mustsõstratarretis, pohlamoos, mustrõikakaste, ...

3. Kaheksa suure ahju kütmiseks kulus pool hobusekoormat puid päevas. Isegi suvel pidi vähemalt korra nädalas igasse ahju tule tegema, et alalist rõskust ruumidest välja peletada. Maapastoraadi elu argipäev Suured ruumid nõudsid pidevalt koristamist. Põrandapesuks oli vaja mitut inimest korraga. Üks tassis vett, teised lasid lappidel vilkalt käia. Vanad, 30–40 cm laiused põrandaplangud olid käidavamates kohtades muhklikuks kulunud. Põrandapragudest ei saanud sinna ...