Esileht » Elu ja Inimesed » Tähtpäev »

Tähtpäev

Taevaminemispüha ehk suur ristipäev

1877. aastal oli taevaminemispüha 5. mail, aga tänavu 17. mail. 130 aastat on möödunud Mustvee kiriku nurgakivi pühitsemisest ja igaüks võib seda kuupäeva lugeda ukse kõrvalt müürilt. Sellest ajast peale, mil tulin tööle Mustveesse, on see kirik mulle ikka seostunud selle pühaga ja olen kirikut mõttes nimetanud taevaminemiskirikuks. Oleks kena küll, kui ühest paigast otse taevasse ...

28.märts-3.aprill

Endel Rebane, diakon, 31. märtsil – 44Mart Jaanson, õpetaja, 31. märtsil – 41Mårten Andersson, õpetaja, 2. aprillil – 53Üllar Kask, õpetaja, 2. aprillil – 47Merike Kütt, õpetaja, kaplan, 2. aprillil – 39Airi Võsandi, diakon, mag, 3. aprillil – 43

21.-27.märts

Mika Tuovinen, õpetaja, 24. märtsil – 40Meelis Rosma, õpetaja, 25. märtsil – 28Kalle Rebane, diakon, 26. märtsil – 46

14.-20.märts

Aare Kimmel, õpetaja, 16. märtsil – 56Joel Luhamets, assessor, praost, 19. märtsil – 55Gustav Peeter Piir, õpetaja, mag, 20. märtsil – 46Margit Lail, õpetaja, 20. märtsil – 41Ordinatsioonitähtpäev20. märtsilNaatan Haamer, õpetaja –16Avo Üprus, õpetaja – 16Toomas Maarand, diakon – 8

7.-13. märts

Mihkel Kukk, õpetaja, 9. märtsil – 50Kuno Pajula, peapiiskop emeeritus, 11. märtsil – 83Tauno Teder, õpetaja, 11. märtsil – 35Jaan Tammsalu, õpetaja, 12. märtsil – 47Mart Salumäe, õpetaja, 13. märtsil – 44OrdinatsioonitähtpäevJohannes Vassel, diakonõpetaja, 7. märtsil –31Peeter Vigel, diakon, 9. märtsil – 14

Tuhkapäevaga algab paastuaeg

Täna on tuhkapäev, millega algab Vaikse Laupäevani kestev paastuaeg. Kuigi selle aja pikkus on kokku 46 päeva, loetakse paastuaja pikkuseks siiski vaid 40 päeva. Pühapäevi ei loeta paastuajaks, sest siis pühitsetakse Kristuse ülestõusmist. Paastuaeg ehk Kristuse kannatamisaeg on ettevalmistus Issanda kannatuse, surma ja ülestõusmise pühitsemiseks. Nagu nimigi ütleb, on juba kiriku algusaegadest peale ...

Issanda templissetoomise püha

Küünlapäev, mida peetakse 2. veebruaril, tähistab 40 päeva möödumist Kristuse sündimisest ja Tema templissetoomist oma ema, Pühima Neitsi Maarja poolt. Vana Seaduse kohaselt pidi 40 päeva pärast lapse sündi sünnitaja võtma oma maimukese ja minema templisse. Preester pidas talituse ema ja lapse õnnistamiseks. Sealjuures toodi ohvriks kaks tuvi. Jeesus-lapse templisseviimisel süttisid ...

Eesti Kirikute Nõukogu jõululäkitus 2006

Jõulud on andmise pühad – kristlikus mõistes kõneleme sellest, et Jumal andis oma Poja. Jõululaps on meile antud perekonna, inimelu põhilise aluskoosluse raames. Jumala tulek siia maailma oli kordumatu, aga paljudele ka mõistetamatu. «Ja nad tulid tõtates ning leidsid Maarja ja Joosepi ja lapsukese, kes magas sõimes» (Luuka evangeelium 2:16).Jõulud on andmise pühad – kristlikus ...

Luutsinapäev kogub populaarsust

13. detsembril tähistati Tallinnas Rootsi-Mihkli kirikus püha Lucia ehk luutsinapäeva. Asjakohaseid ettevõtmisi jagus ka linna raekoja juurde, kus krooniti Rootsist saabunud Lucia, esinesid lapsed Västeråsist ning hea-paremaga rõõmustati linnarahvast.Püha Lucia lugu Luutsinapäev on Sitsiilias Sürakuusas III–IV saj elanud püha Lucia mälestuspäev. Pärast seda, kui Luciale oli end ilmutanud ...

1. november – pühakutepäev

Kristlikus traditsioonis ka kõigi pühade päevaks nimetatud tähtpäev toob meie ette kõik tuntud ja tundmatud pühakud ja märtrid. Vastavalt traditsioonile me kas pöördume nende poole või meenutame nende eeskuju usus ja võitlemistes.Pühakutepäev leiab suuremat tähistamist roomakatoliku kirikus, ortodoksid on varasemas traditsioonis tähistanud analoogset püha pühapäeval ...

1. oktoober – Jumalaema kaitsmise püha

Püha, mida Setumaalt pärinevates eestikeelsetes ajalooallikates ka mihklipäevaks on nimetatud, on tänases protestantlikus kalendaariumis  tundmatu. Õigeusklikus maailmas on seevastu tegemist märkimisväärse tähtpäevaga, seda peetakse suurte pühade hulka kuuluvaks, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik tähistab seda vana kalendri järgi 14. oktoobril. Seda päeva peetakse ...

Neitsi Maarja sünnipäev

8. september on kirikukalendris neitsi Maarja sünnipäev, rahvasuus tuntakse seda päeva rohkem ussimaarjapäevana. Varaseim teade päeva tähistamisest pärineb 6. sajandist, alguse on see saanud Süüriast või Palestiinast, kus apokrüüfide mõjul kujunes välja jumalaema kultus. Katoliku kirik adapteeris 7. sajandil Maarja austamise tava idakirikust. Kuna Maarja sündimine on tuntud ...

Rukkimaarjapäev ehk Maarja taevassevõtmise püha

15. augustit tuntakse enamjaolt rukkimaarjapäeva nime all, kristlaste jaoks on tegemist aga Neitsi Maarja surmapäeva ehk Maarja taevassevõtmise pühaga. Nimetatud püha on ilmselt alguse saanud V või VI sajandil idakirikust. On teada, et VI sajandil, keiser Mauriciuse ajal oli see päev Bütsantsis ametlik püha. Rukkimaarjapäeva tuntakse õigeusu kirikus Jumalasünnitaja uinumise pühana ning ...

Kolmainupühaks

Milline on Jumal? Selle üle on palju arutletud. Milline on tõeline piibellik jumalakäsitlus? Sellegi üle on palju vaieldud.Piibel ei kõnele Jumalast abstraktselt, vaid kujutab Teda toimimises, sekkumises inimeste ellu ja maailma ajalukku. Piibli kuulutusest võrsunud õpetus Jumala Kolmainsusest ei ole vaid teoreetiline arutelu, see on imeline võimalus mõista Jumalat nii, nagu Ta on.A. Helsteini sõnade kohaselt on ...

Ülistushüpe ema kõhus

Kolmapäeval, 31. mail on kirikukalendri järgi väike kirikupüha, Neitsi Maarja külaskäigu päev. Luuka evangeeliumis (Lk 1:39–56) kirjeldatakse, kuidas Jeesus-last ootav Maarja külastas oma sugulast Eliisabetti, kes omakorda kandis südame all oma tõotuste last, tulevast Ristija Johannest. Luukas ütleb: «Sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja tervitust, et laps hüppas ta ihus.» See lapse liigutus ...