Esileht » Elu ja Inimesed » Tähtpäev »

Tähtpäev

Minu jõulude retsept

Harju-Madise koguduse õpetaja Joel Siim: piparkoogitaigna tegemiseks tasub valida üks tõeliselt külm talvepäev. Merle Prass-Siim

Paari aasta eest küsis meie sõpruskoguduse ajalehe toimetaja, millest koosnevad Harju-Madise kirikuõpetaja jõulud. Sellest küsimusest sündis kirjatükk, mida tahan jagada ka Sinuga, hea Eesti Kiriku lugeja.KuuskAlati, kui näen akna taga lund sadamas, meenub mulle üks eriline jõuluhommik. Oli äärmiselt külm talv. Kodus oli jahe (see oli üks neid viimaseid nõukogude aastaid, kõigest oli puudus – ka ...

Oh Petlemm, väike linnake

Miks pidi Jeesus sündima nii vaikses ja märkamatus paigas? Nii küsib Martin Luther ning vastab: selleks, et asi jääks saladusse. Pühakuju «Kristuse sündimine» (Alkis Kepolas) Tallinna Püha Siimeoni ja naisprohvet Hanna katedraalis. Repro

Aga sina, Petlemm Efrata, olgugi väike Juuda tuhandete seas, sinust tuleb mulle see, kes saab valitsejaks Iisraelis ja kes põlvneb muistseist päevist, igiaegadest (Mi 5:1). «Oh Petlemm, väike linnake, sa magad vaikset und!» See laul kumises korduvalt mu peas, kui jalutasin hiljuti ainsa eurooplasena araablaste sagivail äritänavail pimedas õhtuses Petlemmas. XIX sajandil, mil ameeriklased Lewis Henry Redner ja Phillips Brooks selle ...

Nikolaus on laste sõber ja hädasolijate abimees

Jõulukuu 6. päeval peetakse Püha Nikolause mälestuspäeva, eesti rahvapärase nimega nigulapäeva. Nikolaus on üks armastatumaid pühakuid nii lääne- kui idakirikus – laste sõber ja hädasolijate aitaja. Teda nimetatakse veel õpilaste, neidude, meremeeste, pagarite, kaupmeeste, apteekrite ja parfüümitootjate kaitsjaks. Kõige tuntum on Nikolaus tänapäeval aga kui jõulukinkide tooja ...

Peomeeleolu Toompeal

Eesti Kiriku sünnipäevalaud on kaetud konsistooriumi saali. Keha kinnitades on mõnus mõtteid vahetada. Foto: Rita Puidet

               

Õnnistust meie riigile ja rahvale

Mati Märtin, kes on lugejatele eelkõige tuttav muusikakriitiku ja kontsertide arvustaja ning ajalooliste ülevaadete tegijana, on Eesti Kiriku kõige pikemaajaline kaasautor. Mati Märtini enda arhiivi andmeil on tema esimene kaastöö Eesti Kirikus ilmunud 25. juulil 1991. Käesolev kirjatöö on järjekorras 206. Foto: erakogu

80 aastat tagasi kajastas Eesti Kirik elavalt muusika­elu kirikutes.«Rõõmustavaks nähteks on kujunemas, et rohkem hakatakse pöörama tähelepanu kirikumuusika harrastusele. Leidub noori kui ka vanu, kes on asjast huvitatud ja asunud muusikaõhtute tegelikule korraldamisele. Ja peab ütlema, et korraldajate meeleheaks ning Jumala auks on kasvamas ka kirikumuusika õhtute külastajate arv,» kirjutas Eesti Kirik ...

Kui Eesti Kirik ilmus Viljandis

Helgi Kaldma, ajakirjanik, aastast 1973 Sakala leival:Ühel 1990. aasta veebruaripäeval astus minu kabinetti Sakala toimetuses, kus ma töötasin osakonnajuhatajana, Põltsamaa koguduse õpetaja Joel Luhamets ja teatas, et on vaja teha uut lehte. Nii sai minust oma põhitöö kõrvalt kuni 1991. aasta jaanuarini Eesti Kiriku tegija selle sõna otseses tähenduses.Leht ilmus toona kaks korda kuus ja trükiti Viljandi ...

Esimene lehenumber pandi kokku erakorteris

Anne Schotter oma kodus Tartus Poe tänavas. Siin pakkus ta kakskümmend aastat tagasi peavarju taas ilmuma hakkava Eesti Kiriku esimese numbri tegijatele töökoosoleku pidamiseks. Foto: Liina Raudvassar

Eesti Kiriku numbri kokkupanekut oma kodus Anne Schotter üksikasjalikult ei mäleta, ent hindab kõrgelt võimalust, et sai anda oma panuse ajaloolisse hetke.«Taevake, kuidas ma küll seda ei mäleta,» ahhetab Anne Scho­t­­­­­­­­ter, kui Eesti Kirik uurib mälestusi 1990. aastast. Toona Tartu ülikoolis teadurina töötanud Anne Schotteril on meeles, kuidas poeg Avo Üprus ...

Tormilised 1990ndad Eesti ajakirjanduses

Kui 1990ndate algul oli ainus väliskapitalile kuuluv leht Äripäev, siis 1990ndate lõpus jäi suurematest väljaannetest eestlaste kätte ainult Maaleht. Foto: repro

Ülemöödunud kümnendil toimusid meedia sisus ja vormis suured muutused, sel perioodil sündisid praeguseks täiesti tavalised, toona aga seninähtamatud tendentsid – kollane ajakirjandus, lapsajakirjanikud, erameedia.1990ndate algul käis Eestis rahvusloome ja riigi ülesehitamise protsess, mistõttu otsiti kangelasi ja eelistati – ka ajakirjanduses – tegijaid, ideeinimesi ja suurkujusid. Vabaduse tulles mõtles ajakirjandus oma ...

Toimetuse kirjakast

Soovin Eesti Kirikule sünnipäeva puhul jätkuvalt jõudu meie ajakirjanduselu rikastamisel ning rahva harimisel. Õnnistust!Ain Kaalep ElvastOlen lugenud Eesti Kirikut tema ilmumisest pääle ja tänu peatoimetaja Sirje Semmile teinud ka tagasihoidlikku kaastööd sellele lehele. Kuna olen kristlane ja hindan kõike, mis kristlusest kirjutatakse, siis on meie Eesti Kirik ju ainuke tõsiselt võetav religioosne ...

Keeletoimetaja mitu piiblit

Eesti Kirikus töötamise üks võlu on kaheldamatult võimalus kohtuda paljude inimestega. Ja küll siis on kõrvu mööda, kui öeldakse, et seda lehte on hea lugeda, sest kirjutatu on heas eesti keeles ja õigekirjareegleid järgiv. Iga kristlase püha raamat on teadagi Piibel. Igal keeletoimetajal, olgu ta siis kristlane või mitte, on oma piibel, nagu mina armastan öelda. Mahukaim (loe: suurim ja raskeim) neist on «Eesti keele sõnaraamat», aga kui otsustusvõimest ka selle raamatu ...

Oled minu sõber, Eesti Kirik

Kolmapäeviti ilmuv Eesti Kirik on paljudele heaks kaaslaseks ja sõbraks. Foto: Merje Talvik

Homme möödub kakskümmend aastat nädalalehe Eesti Kirik taasilmumisest ja seda tähistatakse Tallinnas toomkirikus piduliku jumalateenistuse ning ühise koosviibimisega konsistooriumi majas.  Väärika sünnipäeva eel palus toimetus saata lugejail oma mõtteid, mälestusi ja arvamusi lehe kohta. Vastukaja oli üllatavalt aktiivne, on hea meel, et hulk inimesi võttis kirjutada pikemalt või ka lihtsalt ...

Teoloogiline konsultant ei ole tsensor

Ove Sander (Eesti Kiriku teoloogiline konsultant aastail 1996–1998), dr, assessor:Kõigepealt paari lausega sellest, kuidas minu romaan Eesti Kirikuga algas. See juhtus ajal, mil otsiti ajalehele taas uut peatoimetajat. Igal juhul oli Sirje sõelale jäänud ning tollased otsustajad nägid just teda heameelega seda kohta täitmas. Peatoimetajakandidaat osutus aga oodatust tõrksamaks. Kuivõrd olime juba toona Sirjega head sõbrad, siis ...

Eesti Kiriku peatoimetajad aastail 1990–2010

Joel Luhamets (16.2.1990–1.6.1992), praegu Tartu Pauluse koguduse õpetaja: Kõige suuremaks probleemiks oli tol korral leida ajakirjanikke, kes oleksid valmis kirjutama kristlikus lehes. Seni oli ajakirjandus olnud niivõrd poliitiline ala, kristlased ei olnud valmistunud selleks tööks. (Mõte aastast 2004)Evar Post (1.6.1992–1.8.1993), praegu ajakirja Pere ja Kodu tegevtoimetaja: Elu meie ümber muutub kord paremaks, kord halvemaks, aga ...

Tavalistest vaimulikest peajagu üle

Kalle Kasemaa 1961. aastal: enne teoloogilisele teele asumist. Foto: Erakogu

Eesti Kirikuga jagab oma mälestusi praktikaajast Urvaste koguduses emeriitprofessor dr Kalle Kasemaa. Kalle Kasemaa noorukiiga möödus tehnilise hariduse omandamise ja rohkete matkade tähe all. Pärast kolmeaastast teenistust vabanes ta Nõukogude armeest 1965. aasta detsembris. Samal talvel läks ta Tallinna konsistooriumi ja uuris, kas Nõukogude Liidus saab teoloogiat õppida. Sealt sai ta teada, et õppida on võimalik ...

Kannukese 34 töörohket aastat Urvastes

Muusikuharidusega kirikuõpetaja Robert Kannukene (tagareas) koos pillimeestega. Urvaste koguduse 1957. aasta aruandes on kirjas, et kirikukooris on 19 lauljat ja puhkpilliorkestris 19 meest. Foto: Erakogu

Robert Kannukene teenis Urvaste koguduses aastatel 1944–1978 – kokku 34 aastat. Ülevaate tema tööaastatest leiab koguduse praeguse õpetaja Üllar Salumetsa Usuteaduse Instituudi lõputööst «EELK Urvaste koguduse ajalugu ajavahemikul 1940–1991».Robert Kannukene jõudis Urvastesse 1944. aasta lõpul, kui sealt oli pealetungivate Nõukogude vägede eest pagulusse põgenenud senine õpetaja Elmar Pähn. ...