Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon minevikust »

Parim paik ilmas on kodu

Image

25. novembril 1906 sündis Võrumaal Kanepi kihelkonnas Krootusel Johannes Sild. Tema isa Gustav Sild oli pärit Kanepi kihelkonnast Kõlleste vallast kümnelapselisest perest ja valinud oma ametiks rätsepatöö, abiellunud talutütrega. 100 võlguvõetud rubla eest osteti Krootuse vana vallamaja, mis perele koduks kohendati. Sinna sündis viis last: kolm poega, neist vanimana Johannes, ja kaks tütart.Isa Gustav ...

Sven Danell – eestlaste hea ja ustav sõber

Image

(Algus eelmises EKs.)1937. aasta teisel poolel tuli Danellide perekonnal ometi Eestist lahkuda. Selleks ajaks oli Sven Danell pidanud neli aastat Noarootsi koguduse peaõpetaja kohta (alates 1933), olnud Saare-Lääne praostkonna abipraost, kirikupäeva ja usuteadlaste konverentsi liige, Haapsalu rootsi eragümnaasiumi õpetaja, tegutsenud meremeeste misjoni teenistuses ning teinud usinalt kaastööd ajalehele Eesti Kirik. Danelli tegevuse ...

Sven Danell – eestlaste hea ja ustav sõber

Käesoleva aasta 18. jaanuaril möödus 25 aastat Skara piiskop emeeritus Sven Danelli surmast. Eesti kirikulukku jääb Danell Noarootsi koguduse õpetajana aastatel 1930–1937 ning hiljem pagulaseestlaste järjekindla aitajana Rootsis. Ta tegutses aastakümneid E.E.L.K. ajakirja Eesti Kirik vastutava väljaandjana ning tegi Eesti olustiku laiemalt tuntuks oma mälestusteraamatus «Kuldrannake».Sven Isak Danell ...

Hauakivi praost Gustav Maarannale

Praost Gustav Maaranna ja abikaasa Juta Maaranna hauakivi Mihkli kalmistul. Praost Gustav Maaranna ja abikaasa Juta Maaranna hauakivi Mihkli kalmistul.

Käesoleva aasta 18. juunil pühitses Lääne praostkonna abipraost Leevi Reinaru Mihkli surnuaial Gustav Maaranna hauakivi. Praost Gustav Maaranna ja abikaasa Juta Maaranna hauakivi Mihkli kalmistul. Külalisi oli tulnud lähedalt ja kaugelt: Pärnu maavanem Toomas Kivimägi, Koonga vallavanem Andres Hirvela, Lihula vallavanem Anu-Lii Jürman, naaberkoguduste esindajad ja külalised sõpruskogudusest Rovaniemist. ...

Unustamatu majapidaja

Peapiiskop Edgar Hark 1985. aastal Saarte praostkonna sinodil Kuressaares.

Esmaspäeval, 23. oktoobril möödus 20 aastat ustava jumala- ja vapra sõjasulase peapiiskop Edgar Hargi surmast. Peapiiskop Edgar Hark 1985. aastal Saarte praostkonna sinodil Kuressaares. Kuna peapiiskopi põrm puhkab Torma kalmistul, mälestas sealne kogudus oma kunagist õpetajat surma-aastapäeval mälestusõhtuga, kuhu kõnelema oli kutsutud Mustvee koguduse õp Eenok Haamer, hiljem aga süüdati ...

Täitnud oma ülesandeid ka kodumaast kaugel

Einar Kiviste. (15.10.1906-11.06.1986)

15. oktoobril 1906 sündis Einar Hilarius Kiviste (Steinfeldt), kellest sai truu kirikuõpetaja ja praost.Einar Kiviste. (15.10.1906-11.06.1986) Einar Kiviste sündis Harju-Jaani kirikuõpetaja Georg Steinfeldti pere neljanda, noorima pojana. 1910. aastal kolis pere Narva, kus isast sai Peetri koguduse õpetaja. Ka Einari vanemast vennast Georg Wilhelmist sai kirikuõpetaja, ta on paar aastat teeninud Kõpu ...

Albert Roosvalt – rõõmusõnumi jagaja

Albert Roosvalt (16.2.1903–3.2.1963)

Läheme mälestuste vallas möödunud aegadesse. Albert Roosvalt oli Kristuse sõber, sest ta tegi seda sama, mida tegi Kristus: jagas rõõmusõnumit kogu maailmale. Albert Roosvalt (16.2.1903–3.2.1963) Albert Roosvalt sündis 3. veebruaril (uue kalendri järgi 16. veebruaril) 1903. aastal Tudulinna vallas põllumehe pojana. Ta on hiljem meenutanud, et kasvas maade ja metsade keskel. Kui tuli aeg kodunt ...

Hinnanud vaimsuse noorust

Leeripilt 2. maist 1940, keskel õpetaja Konstantin Kütt ja köster Gustav Möll.

30. juulil möödus 100 aastat õpetaja Konstantin Küti sünnist. Leeripilt 2. maist 1940, keskel õpetaja Konstantin Kütt ja köster Gustav Möll. Napilt on andmeid, mis puudutavad seda, esimest eesti soost Haapsalu koguduse õpetajat. Ent vaatame need üle ja meenutame teda tänutundes. Sündis ta 30. juulil 1906 Hiiumaal Palukülas metsaülema pojana, ordineeriti ta 20. oktoobril 1937. Temast sai Haapsalu ...

Andnud au Isale, Pojale ja eesti rahvale

Heinrich Gösekeni epitaaf Kullamaa kirikus.

Detsembris 325 aastat tagasi suri Kullamaal kirikuõpetaja Heinrich Göseken, kes oma käegakatsutava, ent veel enam tänaseks tajutamatu tegevusega on mõjutanud eestlaste arengulugu. Heinrich Gösekeni epitaaf Kullamaa kirikus. Esmakordselt ürikuliselt 1236. aastal mainitud Kullamaast on põhjust juttu teha palju: 13. sajandi lõpus ehitati siia ühelööviline kolme võlviga kodakirik, mis ...

Emmastes peeti kõnekoosolek

Ain Kalmuse 100. sünniaastapäeva tähistati kirjaniku kodukohas. 12. juunil peeti Emmaste põhikooli saalis kõnekoosolek, kus Tilga külas sündinud kuulsast kirjanikust rääkisid teadlased ja tema teoste lugejad.  Kirjandusuurija ja Loomingu toimetaja Toomas Haug rääkis Ain Kalmuse elust ja loomest, teoloog dr Toomas Paul esitles Kalmuse loomingut teoloogilise vaatenurga alt. Eri põlvkondade ...

Vähetuntud Ain Kalmus: töökas ja nõudlik

Ain Kalmus (8.6.1906.–15.11.2001)

Kaheksateist aastat tagasi, 1988. aastal, kui Loomingu Raamatukogus ilmus Ain Kalmuse romaan «Juudas», hakkasid lugejad vähehaaval avastame selle vähetuntud välis-eesti kirjaniku teoseid.Ain Kalmus (8.6.1906.–15.11.2001) «Vähetuntud» võib nüüd  kõlada ülekohtuse hinnanguna, ent just siis hakkas tasapisi kerkima eesriie Eesti lugejale varjatuks jäänud  autorite ja teoste ...

Harri Haameri 100. sünniaastapäev

Harri Haameri kiri peapiiskop Edgar Harkile Harri Haamer sündis 8. juulil 1906 Kuressaares. 1924. aasta kevadel lõpetas Kuressaare ühisgümnaasiumi ja teeninud suvel kindlustusseltsi agendina edasiõppimiseks raha, astus Tartu ülikooli usuteaduskonda. Edasisest kirjutab ta ise:   Va. Peapiiskop Edgar Harkile Armas ametivend! Palun Sind, kui see Sul võimalik on, minu 50. teenistusaasta puhul Eesti ...

Õige ametivalik

22. juunil möödus 100 aastat Friedrich Uuspõllu (Neufeldti) sünnist. Lühike ja raskesti loetavas käekirjas on konsistooriumi arhiivis hoiul Freidrich Uuspõllu elulookirjeldus, mis lõpeb ajaga, mil noormees astus ülikooli usuteaduskonda. Lühidalt siis sellestki nõukogude ajal jumalasõna jaganud mehest. Friedrich Uuspõld sündis Tartus kaupmees Fromhold Ferdinand Neufeldti ...

Lühike valus saatus – Hendrik Neemekuru

13. juunil uue kalendri järgi möödus 100 aastat kirikuõpetaja Hendrik Neemekuru  (Karl Heinrich Oksermanni) sünnist. Lühikeseks jäänud elusaatusega Hendrik Neemekuru sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas Vana-Ponnuse vallamajas vallasekretäri pojana. I maailmasõja päevil, mil ta vanemate eeskujul lapselikus harduses pöördus sõjakoledustele lohutuseks ...

Silmapaistva muusiku mälestuseks

Hella Tedderi kui muusiku tähendus eesti kultuuriloos on erakordselt märkimisväärne.

Tallinna Kaarli kirikus esitleti Hella Tedderi segakoorilaulude heliplaati «Sull’ olgu au». Hella Tedderi kui muusiku tähendus eesti kultuuriloos on erakordselt märkimisväärne.Laulud salvestas Kaarli kontsertkoor, keda juhatas prof Ene Üleoja, kes oli Kaarli kontsertkoori peadirigent aastatel 1991–1998 ning kelle poeg Mikk Üleoja on praegu samas peadirigent. Suure töö plaadi väljaandmisel tegi Hella Tedderi ...