Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon kaasajast »

Persoon kaasajast

Diakon Malk arvab Karuse kogudust edenevat

Meelis Malk2

Meelis Malk (fotol) astub tagasi Karuse Margareeta koguduse juhatuse esimehe kohalt, et jätkata Lääne praostkonna vikaardiakonina. Abielus, nelja lapse isa Meelis Malk on tegus mees, kes tunneb soovi seista hea Karuse koguduse käekäigu eest. Selle soovi on ta seadnud prioriteediks, millele teised alluvad. «Vaimulikuks saamine ei olnud eesmärk omaette, lihtsalt mingil hetkel tundsin, et just pühitsetud ametis saaksin jõulisemalt panustada,» tunnistab ta Eesti ...

Viilmate pere kirikutöö kannab ühist nimetajat

Tänavu võivad vaimulike jõulud ja aastavahetus kujuneda nii, et 22. detsembri pühapäevateenistusest kulgeb töö väikeste vahedega kuni kolmekuningapäevani välja. «Siin pole kindlasti nurinat, pigem on see vastutuse tunne ja rõõm, et oled kutsutud teenima,» ütleb kirikuõpetaja Urmas Viilma. «Linnakoguduses muidugi jagame tööd, meie oma Tallinna Toomkoguduses tänavu näiteks nii: jõuluõhtul jutlustab peapiiskop Andres Põder, esimesel pühal Arho Tuhkru, teisel mina.» Seega ...

Rõõmsameelne jõululaps Lydia Naano Vancouverist

Kui me abikaasa Anneliga veidi enam kui aasta tagasi pooleks aastaks Vancouveri eestlasi teenima siirdusime, ei olnud meil seal ühtegi tuttavat ees. Üks esimesi, kes meid võõrsil emalikult omaks võttis, oli Lydia Naano. Lydia on sündinud I jõulupühal 1929 Narvas oma vanemate Ida ja Johannes Vingi keskmise lapsena. Vanemad kuulusid Aleksandri kogudusse ning osalesid aktiivselt ka Sinise Risti tegevuses. Lydial on vanem vend Villi ja noorem õde Helbe, kes samuti oma ...

Kirsti-Maija Paananeni teistele elatud elu

Karjala-Soomes sündinud Kirsti-Maija Paananen (82) on olnud paljude alguste juures. Ta kuulub nende 93 esimese naisvaimuliku hulka, keda Soome kirik oma kirikukogul pärast aastakümneid kestnud vaidlusi ja hääletamisi 1988. aastal vaimulikuks ordineeris. Kohtume Kirsti-Maijaga tema kodus Pieksamäel. Kuigi saame silmast silma kokku esimest korda, tean palju tema tegevusest Eestis sellegi kaudu, mida on Eesti Kirkus kirjutatud. Telefonis kohtumist kokku leppides kuulen tema ...

Urmo Saks: ma olen oma koha leidnud

Naudin sügisest imeliselt lillakasroosat päikesetõusu Soome ühe Pühajärve kaldal. Olen olnud Urmo ja Katariina Saksa ning nende poegade Hermani (saab jaanuaris 4) ja Rasmuse (saab jaanuaris 2) külaliseks. Õhtul söönud Urmo valmistatud rahvuslikku pajarooga, saunas käinud ja pärast laste uinumist pikalt rääkinud olnud aegadest. Urmo Saks ei ole esimene ega ka mitte viimane EELK vaimulik, kes on Soome elama asunud. Vaimulikuna ei tööta neist keegi. (Helsingis eestlasi ...

Helmut Mõtsnik arvestab Jumala faktoriga

Žiguli meie liikluspildis on harv nähtus, nagu ka see, et rooli taga istub 86aastane mees. Aga just seda kogemust pakkus Viljandis elav Helmut Mõtsnik, kes ajal, mil ta oleks võinud pensionile jääda, otsustas järgneda Jumala kutsele. Kui Õpetussõnades öeldakse, et tarkus hüüab tänavail, siis Teie jagate tarkuseteri arvuti vahendusel sotsiaalvõrgustikus. Olen alati mõttekilde korjanud, mitu märkmikku on neid täis, mõni on peas ka. Tavaliselt olen valinud kristlikke ...

Hando Runnel: vajame rohkem heakodanlikku hoolt

«Suured isiksused on nagu kõrged, kaugelepaistvad mäed – vaatad, et on siinsamas, kohalejõudmiseks vaja vaid natuke sammuda, aga tegelikult on siht veel lõpmata kaugel,» näitlikustab Hando Runnel Uku Masingust kõneldes. Võrdluspilt sobib hästi iseloomustama ka Runnelit ennast, kes sel pühapäeval, 24. novembril saab 75aastaseks. Kes eestlastest ei teaks Hando Runnelit? Tema luulest, väljaütlemistest, isikust. Midagi ikka. Oma rahva südametunnistuseks nimetatud kirjamehe ...

Järvakandi kirikumees – meie Vello

Just nii hüütakse Järvakandi koguduses hellitavalt seal aastaid kirikumehena tegutsenud Vello Veedamit, kes 7. novembril jõudis oma esimese juubelini. Pühapäev, 3. november oli väikeses Pauluse kirikus tavalisest rahvarohkem. Jumalateenistuse järel sai Vello Veedam ustava ja pühendunud teenimise eest Järvakandi koguduses peapiiskopi allkirjaga EELK tänukirja, koguduse poolt Piibli ning kirikulistelt kuhjaga õnnitlusi. Pidulikkust lisas Daniel Julle hingestatud ...

Aeg tiheneb, ruum laieneb, maailm avaneb

marjul2

Sotsioloogiaprofessor Marju Lauristin uurib meediatarbimist, ühiskonnas osalemist, suhtumist ja toimetulekut. Äsja lõpetasid nad Peeter Vihalemmaga laulupeouuringu, tema enda lõpul olev töö puudutab raamatut, lugemist ja selle arenguid. «Uurime Eesti nõukogudeaegsest siirdeühiskonnast infoühiskonda liikumist ja muutumisi meediakultuuri vaatekohast. Oluline on siin ajanihe – kõik muutused on järjest kiiremad, inimesed peavad aina tihedamini ja kiiremini võtma vastu väga ...

Peeter Põldre: oma töös olen Jumalaga kahekesi

«Kui ma arstiks ei oleks õppinud, võib-olla oleksin vaimulik,» tunnistab Eesti Kirikule antud usutluses kolme kodakondsust omav assessor Peeter Põldre oma viimasel Eesti visiidil, kus ta kuulus Välis-Eesti piiskopkonna ametlikku delegatsiooni. Usuteaduse instituudi semestrit alustaval avaaktusel jääb silma pikk härrasmees, kes, maldamata ühel kohal pikemalt püsida, tõuseb alailma oma istmelt järjekordse pildi tegemiseks. Toimuvat  fotoobjektiivi vahendusel jälgides ...

Teadusest ja religioonist, filosoofiliselt

Teaduse ja religiooni põnevast ja vastuolulisest suhtest rääkis kirikulehele dr Knut-Willy Saether. Nagu ma aru saan, ei ole see teil esimene kord Tartus olla. Mis on vahepeal muutunud ja milline on seekordne kogemus olnud? Siin on alati väga tore olnud. Olen siin kaks korda varem käinud ja kõige meeldejäävam oli loomulikult ikka esimene kord. Mulle meeldib siinne atmosfäär ja akadeemiline keskkond; kuna tegelen ka ise teadusega, siis annab see sellise koduse tunde. ...

Isa Rein Õunapuu: lootus on see, mis meile peab jääma

Jumala olemist või mitteolemist pole võimalik tõestada, kuid igatsus elu mõtte järele on pea iga inimese alateadvuses, kinnitab üle kümne aasta Saksamaal katoliiklikke kogudusi teeniv preester Rein Õunapuu Eesti Kirikule antud usutluses. Kuidas teist katoliiklane ja preester sai? Kui ma teismeliseeas katoliiklusega kokku puutusin, jäi mulle kõrva väga loogiliselt kõlanud argument: Jeesus lõi ju ainult ühe kiriku, katoliku kiriku, mis püsib järjepidevana tänapäevani. Kui ...

Religioonidevahelist silda kannab kirjandus

Tartu ülikooli usuteaduskonnas sel sügissemestril külalislektorina üles astuval Stefan Schreineril on aastakümnete pikkune kogemus erinevate religioonide vaheliste suhete uurimises. Intervjuu käigus saime teada, mis toob teda üha tagasi Tartusse ja kuidas on üksteise kirjandust mõjutanud judaism, kristlus ja islam. Olete Tartus varemgi külalislektorina üles astunud. Mis Teid siia linna üha uuesti tagasi toob? Esmakordselt lugesin Tartu ülikoolis 15 aastat tagasi ja ...

Veiko Parming: see on minu võimalus oma kodanikukohust täita

  11 kuud vältavas sõjaväeteenistuses Võru Kuperjanovi jalaväepataljonis näeb Kanadas sündinud Eesti Vabariigi kodanik Veiko Parming (24) võimalust ennast füüsiliselt ja vaimselt proovile pannes tõestada oma ustavust Eesti isamaale. «Sul on aega kella kuueni,» annab pataljoni kap­lan nooremleitnant Anna-Liisa Vaher teada minu külaskäigu ajalised raamid. Ei tule kõne alla, et reamees õhtusöögile ning sellele eelnevale rivistusele ajakirjaniku pärast hiljaks jääks. Sõjaväes ...

Ilma parteipoliitikata teen ometi poliitikat jumalatööga

Eestis tavatsetakse end kiita: kui hea, et meil on nii palju e-riiki. Kõiki seni riigile omistatud ülesandeid ei saa rahuldavalt täita e-lehekülgede abil. Lahendusi otsides on pakutud, et kirik võiks osa riigi ülesandeid üle võtta, nt otsesuhtlust inimestega, hingehoidu, väetite abistamist. Ja üldse palju, mis inimlikult ripakil, hüüab appi. Näitena tuuakse naabermaid, kus kirik palju neid osi täidab. Mis mõtted Teil sellistel aruteludel tulevad? Mõtlen, et küll on kena ...