Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Läbi sajandi avatud sõnum

Sel aastal möödus 100 aastat Oskar Lutsu «Kevade» esmailmumisest aastal 1912. Oli tsaariaeg, kirjanik ise 25aastane. Terve «pimeda» nõukogude aja püsis alljärgnev peatükk «Kevadest» selsamal kujul kohustusliku kirjandusena kõigi kooliõpilaste laual. Katkend «Kevade» XXI peatükist: Jumalateenistus algas. «Teile on täna Õnnistegija sündinud,» kuulutas õpetaja valju häälega ja Arnol oli korraga tundmus, nagu oleks see, mis õpetaja ütles, täna, veel selsamal silmapilgul ...

Jõulutunnet saab kogeda ka kunstinäitusel

Kullo Lastegaleriis on avatud südamlik jõuluteemaline näitus. Meeleolu loovad Soome harrastuskunstnik Ritva Vasama, Eesti kunstnik Eva Jänes ja eri maadelt pärit jõulusõimed. Ruumi sisenedes võtabki külastajat vastu suur ja pidulik tuledes särav Krakowist pärit jõulusõim, mis kujutab sealset peakirikut. Näib, nagu oleks ta tehtud väärikatest materjalidest, ent tegelikult on kogu imeline efekt saavutatud vaid värviliste läikpaberite abil. See on peen ja aeganõudev töö. ...

Veerandsada aastat muinsuskaitseliikumist

Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) tähistas 12. detsembri keskpäeval (12.12.12) Tallinnas Suurgildi hoones oma 25. aastapäeva piduliku konverentsi, näituse avamise ning juubelikogumiku esitlusega. Koosviibimisel meenutati, et muinsuskaitseliikumine oli taasiseseisvumisaja massiivsemaid rahvaliikumisi ning kõige esimene, millest moodustus ülemaaline organisatsioon. Liikumine rõhutas ajaloomälu katkematust ning taastas meie iseolemise sümboleid. Päevakohase ettekandega ...

Raamatusse kokku seotud palved ja pildid

«Päevakerjused ja pirnipuu lõhn» – just sellist mitmemõttelist pealkirja kannab Arho Tuhkru esikraamat. Eesti Kiriku lugejaile on küllap hästi tuttav aastate jooksul Pühapäeva leheküljel avaldatud palvete ja piltide autorite seas ka Arho Tuhkru nimi. Kui ta oli külalisvaimulikuna teenimas Toronto Peetri kogudust, tegi üks koguduseliige talle ettepaneku salmid ja fotod raamatusse köita. Sest ajalehe iga on teadagi lühike, raamatul aga pikk. Lisaks Eesti Kirikus ilmunud ...

2013. aasta algab Bachi heliloominguga

II Bachi-festival Tallinnas toimub 1.–7. jaanuarini. Esimene toimus uusaastatervitusena mullu ja üllatas nii julge mastaapsuse kui publiku eriti sümpaatse resonantsiga. Korraldajaiks olid Ars Musica Estonica, Tallinna linnavalitsus ja Eesti Kunstimuuseum, genereerijaks üha kasvava suutlikkusega Andres Uibo. Nüüd neilt siis teine, juba riskivabana. Seekord pakutakse ühtekokku 13 erinevat kava ja võiks öelda, et kolmel hajutatud tasandil. Esiteks neli n-ö õhtukontserti ...

Kui Kungla rahvas kuldsel aal …

Lugulaul Kungla rahva tegemistest on Ruhnu Püha Magdaleena koguduse õpetaja Harri-Johannes Reinu sõnaseades ja kujunduses kauniks värviliste akvarelltehnikas illustratsioonidega raamatuks köidetud. Kirikuaasta lõpul Tartus lehetoimetust külastanud Ruhnu õpetajal oli külakostiks kaasas äsja tema enda kulu ja kirjadega ilmunud «Kungla», regivärsiline jutustus muistsest maast nimega Kungla ja selle rahvast. Seos Friedrich Kuhlbarsi 1869. aastal kirjutatud luuletusega ...

Kes suudab teha head

Ilmunud on kauni kujunduse ja teostuse ning rikka sisuga Janek Mäggi ja Jüri Arraku ühisraamat «Pind ja palk» (välja­andja Janek Mäggi). Raamatu pealkiri viitab nõustumisele Jeesusega, kes ütleb evangeeliumis, et märka pigem palki oma silmas, mitte ära otsi pindu teiste silmis. Tagasihoidliku kaanega «Pind ja palk» sisaldab Vikerraadios Janek Mäggi peetud 119 hommikupalvust aastatest 2007–2012 ning Jüri Arraku 50 vaimuliku sisuga maali ja graafilist lehte aastatest ...

Eestikeelse päeviku algusest

Tänapäeva lugeja saab nüüd heita pilku 19. saj kirikuõpetaja argipäevaellu. Eesti Kirjandusmuuseum esitles 20. novembril Pärnu Muuseumis «J. H. Rosenplänteri maakeele päevaraamatut» avaüritusena ajaloo-konverentsisarjast «Uued algatused 19. saj Pärnumaal». Üks kõnelejaist oli Pärnu praost Enn Auksmann, teemaks «Mida me teame ja mäletame J. H. Rosenplänterist?», kes oli 37 a Eliisabeti koguduse õpetaja ja tänu kelle ennastsalgavale kogumistööle on üldse säilinud ...

Tõeliseks isiksuseks isetuse kaudu

Et Soomes Lintulas on õigeusu nunnaklooster, pole Eestis laiemalt teada fakt. Muidugi mitte ka saladus, aga Eestis on nunnaelu vaid Pirital ja Kuremäel ning kummalgi pool pole palju eestlannasid. Vaadates tähelepanu laadi, mis Kuremäele meie meedias osaks saab, on kahtlemata põnev heita seestpoolt pilku Soome kaasaegsele nunna- ja kloostrielule. Miina Piiri «Kloostripäevik» (Pilgrim, 2012) ongi kirjutatud ilmikutele igapäevasündmuste jadana ehk nagu ütleb tagakaanel ...

Eneseleidmine tähendab südamevalu

Tõnu Lehtsaare sulest ilmus äsja raamat «Südamekool», mille andis välja Tartu Ülikooli Kirjastus. «Südamekool» on sümbolistlik lugu eneseleidmisest. Raamatut tutvustades kirjutab psühholoog Tõnu Lehtsaar: «Teose tegevus toimub erinevates plaanides ja aegades, mis raamistavad ja kirjeldavad inimese eneseotsingut. On ju enese otsimine midagi, millega rohkem või vähem tegelevad kõik inimesed alati ja igal pool. Eneseleidmine tähendab südamevalu. Endani jõudmiseks on vajalik ...

Reekviem hukkunud kadakatele

Tallinnas Vabaduse väljakul Vabaduse galeriis ja Jaani kirikus on avatud kunstnik Leili Muuga 90. sünnipäeva näitus. Kunstnik on Jaani koguduse liige. Leili Muuga (1922) on üks eesti sõjajärgse kunstiajaloo tähelepanuväärsemaid maalijaid. Ta on sündinud 14. novembril 1922. aastal Altais Venemaal. Maalimist õppis 1947–1951 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis ning lõpetas õpingud Tallinnas 1953. aastal Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Aastail 1962–1977 töötas ta samas ...

Kuulatud mõtted jõudsid raamatukaante vahele

Eesti vaimulik kirjasõna on saanud väärika täienduse – hingedepäeval esitlesid Tallinna Jaani koguduse õpetajad dr Toomas Paul ja Jaan Tammsalu oma uusi raamatuid. Toomas Pauli «Teispool vaikust. Mõned hommikumeditatsioonid» ja Jaan Tamsalu «VM 2. Vaimulikud mõtisklused. Teine raamat» on otseseks järjeks eelmise aasta hingedepäeval samas Jaani kirikus esitletud raamatutele «Vaimulikud mõtisklused I» ja «Arm ja aare. 7 x 7 hommikupalvust». Tammsalu vaimulikud mõtisklused ...

Ilmar Vananurme lüürilised laastud

Mitmekülgsed loomingulised inimesed ilmselt vajavad tingimata võimalust avaldada endast midagi väga lähedalt isiklikku. Ilmar Vananurme, produktiivse Setomaa uurija, tõlkija, ajakirjaniku ja luuletaja sulest kumab muidugi tema isiklik huvi ühe või teise teema, sümpaatia mõne inimese vastu, kuid ta on kinni aines. Tõlkijana jälle peab «ikka autorile põue pugema ja tema nahas end tundma». Ajakirjanik ütleb näiliselt palju välja, kuid tegelikult arvestab mitmeid ...

Muutustega ei ole kerge kohaneda, kinnitab paljunäinud kirjanik

Keerukatest inimsuhetest külaühiskonnas, raskusest loobuda vanadest harjumustest, aga ka uutega kohanemisest pajatab saksa kirjanik Alfred Ernst Johann Wollschläger (1901–1996), keda teatakse lihtsalt kui A. E. Johanni. See tuntud ajakirjanik ja ennekõike reisikirjanik on läbi käinud kogu maailma: Hiina, Jaapani, Austraalia, Ameerika, Aafrika, tema lemmikmaaks oli Kanada. Nii on ta vähemalt ise väitnud. Teda teatakse kui triloogia «Vabaduse tuul» autorit, aga kõrges eas, ...

Häda, nälg ja katk ei sega mesilindude toimetamisi

Meelis Friedenthali (38, fotol) on Juhan Liivi klubi, Liivi muuseum ja Raadio Ööülikool valinud 2012. a Eesti parimaks kirjanikuks, tema «Mesilased» sai ka Jaan Krossi nimelise eripreemia. Mittetraditsioonilise kirjandusarutelu üks korraldaja, Liivi muuseumi juhataja Mari Niit ütles Eesti Kirikule, et Friedenthal valiti välja kui tugev Eesti autor, kelle tuntust laiendada sooviti. «Et autor ise peab end rohkem teadlaseks ja ajaloolaseks, siis ei kuule temast ...