Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Kultuurielu

Sule ja pintsliga pühal maal

Tallinna Jaani kirikus on 10. septembrini võimalik vaadata kunstinäitusel pilte, mis on inspireeritud reisist pühale maale. Selle aasta märtsikuus käis järjekordne reisiseltskond Arne Hiobi juhatusel pühal maal. Sel retkel valmis eesti nahakunstnikul Pille Kivihallil ja taani arhitektil Erik Nobelil hulk kohapeal tehtud sulejooniseid ja akvarelle. Neist 36 esitavad nad praegusel näitusel Tallinna Jaani kiriku galeriis. Kumbki kunstnik on valinud mõneti erineva vaatenurga ...

Hellalt helises kodukiriku kell Käsmus Viru folgil

Kuus aastat tagasi sattusin esimesele Viru folgile Käsmus poolkogemata. Olin naaberkülas Võsul puhkamas ja läksin lihtsalt vaatama. Nüüdseks olen sattunud folgist sõltuvusse. Küllap toimus ka esimesel aastal midagi kirikus, aga minu mälus seda talletunud pole. Teisel aastal kuulsin kirikukontserdil Tartu poiste suurepärast bluusibändi Bullfrog Brown, kes nagu Ewert and the Two Dragons enamasti maailmas tuuritab. Olen igal aastal jälginud, kuidas väikese Käsmu seitsme ...

Tallinnas saab kuulda virtuoosset kandlemängu

Suvi on täitnud Eestimaa imeliste kontsertidega ning neist saadud muusikaelamused annavad kuulajatele jõudu ja rõõmu ilmselt kauaks ajaks. Enne suve lõppu võime osa saada veel ühest 28. augustil Tallinnas. Augusti lõpul saabub Eestisse laulja, helilooja ja kandlemängija Päivi Ollikainen, kunstnikunimega Ida Elina (fotol). Tallinnas viibimise ajal viib ta läbi kahepäevase töötoa usuteaduse instituudis ning annab 28. augustil kell 18 kontserdi Tallinna metodisti kirikus, ...

Teoloogiadoktor Riho Saard andis välja uue raamatu

Kristus kaas_selg40mm_par

Ilmunud on Riho Saardi «Kristluse ajalugu selle algusest tänapäevani». Raamat pakub võimaluse tutvuda kristluse erinevate institutsioonide ning usu- ja mõttevoolude arenguga, mis kokkuvõttes on pannud aluse Euroopa identiteedile ja euroopluse levikule maailmas. Raamatule lisab oma nüansi ka Eesti kontekstiga arvestamine. «Tegemist on kristluse ja kiriku ajaloo üldkäsitlusega, milles põimuvad erinevad ajalood – religiooni, poliitiline, mõttelooline, kirjanduslooline,» ...

Suve sisuks festivalid ja folgid, ka Hiiumaal

IX Hiiu folk on teiste omataoliste kõrval üks nooremaid, aga kindla suunitluse ja kontseptsiooniga. Eestimaa teises servas, Setumaa tillukeses Ostrova külas, kus talviti tulevat suitsu vaid ühest korstnast, peeti alles kolmandat festivali. Eraalgatusel hoogu saanud kahepäevasel peol esinesid nii nimekad Eesti kui ka kohalikud Setumaa artistid. Viljandi folgil viskas ette 21 aastat ja Võru folgil 19 aastat, aga Viru folk Käsmus kutsus augustis rahvast kuuendat ...

Põlvas anti üle Jakob Hurda preemia

Päev enne Jakob Hurda 174. sünniaastapäeva jagati Põlva lähistel Himmastes juba 22. korda temanimelist preemiat. Jakob Hurda preemia pälvisid Põlva muusikakooli direktor, kohaliku kultuurielu edendaja dirigent Ester Liblik ja väljapoole maakonda antava preemia välisministeeriumi avaliku diplomaatia osakonna nõunik diplomaat Jüri Trei. Kui Jakob Hurt elas ja töötas Peterburis Jaani koguduse pastorina aastail 1880–1901, siis Jüri Trei Eesti Vabariigi konsulina enam kui 100 ...

Pika traditsiooniga folgifestival Võru linnas

Traditsiooniliselt peetakse Võrus folkloorifestivali juulikuu keskpaigas. Nii ka seekord kogunesid lauljad ja tantsijad XIX Võru folkloorifestivalile «Teljed».   Igal sõnal on tähendus, nii ka sõnal TELJED. Festivali korraldajad annavad sõnale oma tõlgenduse. «Saame rääkida ka PARALLEELSETEST või RISTUVATEST telgedest, seda nii matemaatikas, koduehituses kui ka inimsuhetes. Selle mustrid moodustavad AJATELJE eilsest tänasesse, läbivad triibuna meie elu- ja kultuuriloo. ...

Looming

        Valguse ainsus Akna taga – kihulaste pärast mis kinni – pääle kesköödki taevas kumab – hele hämarus, hämarus hele. Jasmiinide valgus on see või pilvekse helendav kuma, mis õiena mõtteisse sajab. Ja süda mida-kedagi ootab öises ses helenduses, kuigi teab, et enam ei tasu – valgus hääbuma hakkab ja pimedus peale vajub enne, kui tunneli otstes sähvatab pimestavalt kõiksuse valgus kui ainsus. Ilmar ...

Maal maalis

Sellise pealkirja all esitab Eva Jänes oma järjekordset väljapanekut. Toimumiskohaks on seekord Tallinna keskraamatukogu näitusesaal. Juba kunstniku eelmistel isiknäitustel oli näha, et ta pöörab erilist tähelepanu ka maalide raamidele, eelistades ilusa faktuuriga laia puitraami, mida kohati katab maaling. Kõnealune näitus keskendubki sellele väljendusviisile – kõiki maale ümbritseb maalitud raam, siit ka näituse pealkiri. Kui kuni 19. sajandini lisas maalile väärikust ...

Vanglamüüride vahel

Ja ühel päeval me ärkame ning näeme, et miski ei jää nii, nagu on. Kõik muutub. Me sünnime, vananeme ja sureme. Nii on kõige elava saatus. Kuid ka elutud kaljud murenevad ja ükski inimese ehitatud maja pole igavene. Miljardid aastad universumit, mis lõpuks ka «sureb». Selles kaduvuse maailmas tunneme õudust vahel, kui mõtleme selge meelega. Kas oleme kellegi julm eksperiment? Kas oleme laborihiired, kellega tehakse katseid? Või on Looja eksperiment ebaõnnestunud? Teadvuse ...

Lastepäraselt suhte- draamana Birgitta festivalile

Selle aasta Birgitta festivali (9.-18. augustini Pirita kloostris) uudislavastus on Aino Perviku teose «Arabella, mereröövli tütar» põhjal valmiv lastemuusikal. Libreto kirjutanud lastekirjanik Leelo Tungal rääkis sel teemal lähemalt Eesti Kirikule. Milliseid nõudeid esitab lastemuusikal vabas õhus Birgitta festivalil esitatuna tekstiloojale? Mis on raske? Birgitta festivalil Eesti oma lastetüki lavaletoomine oli Eri Klasi idee – ja minu meelest väga hea mõte, sest laste ...

Artiklikogumik religiooni ühiskondlikust tähendusest

TheSocialSignificance,,

Mullu ilmus Inglismaal Ashgate’i kirjastuse egiidi all põnevat lugemist pakkuv artiklikogumik. See kogumik kannab pealkirja «The Social Significance of Religion in the Enlarged Europe. Secularization, Individualization and Pluralization» (Religiooni ühiskondlik tähendus suurenenud Euroopas. Sekulariseerumine, individualiseerumine ja pluraliseerumine). Ligi 300-leheküljelise kogumiku toimetajateks on saksa religioonisotsioloogid Detlef Pollack, Olaf Müller ja Gert ...

XVI Suure-Jaani muusikafestival 17.–23. juunil

suurejaani2

Kätte on jõudmas järjekordne, kordumise kordumatusest kantud sisuavaramaid festivale Eestis. Kordumine väljendub mõistagi numbris ja paljudes esinejates, kordumatus aga esitatavas – intiimsest kammerlikkusest dramaatilisuseni, lastekooridest mungakoorini ning džässist orelimuusikani. 28 üritust laotuvad üle linna ja kiirtena üle valla, Kappide majamuuseumist Hüpassaare taha rabasaarele, ühtekokku 16 kohta. Enamasti neli sündmust päevas! Arusaadavalt ei jõua kõik kõikjale ...

Nõos esitletakse raamatut Martin Lipust

Valmis on saanud Eesti lipulaulu sõnade autori Martin Lipu autobiograafia «Minu elumälestused». Pärast paariaastast tööd on sel kevadel kaante vahele jõudnud Nõo koguduse kauaaegse õpetaja, luuletaja, kirikuloolase ja genealoogi, Eesti lipulaulu sõnade autori Martin Lipu (1854–1923) autobiograafia «Minu elumälestused. Noorest põlvest kuni aastani 1910», mis ootas oma aega Eesti Kirjandusmuuseumi fondis. Raamat toob meieni Martin Lipu, Eesti ärkamisaja teise põlvkonna ühe ...

Martin Luther ja traditsioonilised pereväärtused

Usuisa kirjutistest eesti keelde tõlgituna on peaaegu eranditult välja antud vaid väikest katekismust, mida kasutati leeriõpetuses. Nüüd lisandus sellele «Avatud Eesti raamatu» sarjas ilmunud soliidne Martin Lutheri «Valitud tööd» (Ilmamaa, 2012, 838 lk). Sajand tagasi, 1913. aastal, I maailmasõja eel, ei olnud taolise tõlke järele mingit vajadust. Pastorite omavahelise suhtlemise keel oli saksa keel ning nad lugesid Lutherit originaalis, ja ka ladina keele oskus oli ...