Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Kultuurielu

Kirikukoorid hingavad laulupeolistega koos

Kahe päeva pärast algab Tallinnas XXVI laulupidu «Aja puudutus. Puudutuse aeg». Tiheda konkursisõela läbis ka üle kümne kogudusekoori. Juba kogemustega laulupeoline on Hageri koguduse kammerkoor Lambertus, kes läheb laulukaare alla kolmandat korda. Seekordne esinemine on sügisel oma 20. sünnipäeva pidava koori jaoks siiski suur väljakutse, sest lauldakse ka valikkooride koosseisus. See tähendas koori dirigendi Sigrid Põllu sõnul lauljatele mitmekordset koormust, sest ...

Birgitta festivali avab «Missa»

Et Ameerika muusikalide suurkuju Leonard Bern­stein on kirjutanud missa ja et see tuleb sel suvel Tallinnas ettekandele, on omaette ime. Seda imet tasub vaatama minna. Mitmel põhjusel. Kõigepealt seetõttu, et meie areaali ainus kloostrifestival algab tõeliselt vaimuliku teosega. Osa teksti on roomakatoliku missast, osa on kirjutanud helilooja Bernstein ise koos dissidentide ja vaimulikega. Teiseks on see praeguses ajas väga aktuaalne teos oma sõja- ja valitsusvastaste ...

Oikumeenilise filmižürii 40 tegevusaastat

Eelmisel nädalal Cannes’is lõppenud maailma prestiižsemal filmifestivalil anti välja traditsiooniline oikumeenilise žürii eriauhind. Selle sai 2014. aastal Prantsusmaa ja Mauritaania koostöös valminud film «Timbuktu». Tähistati ka oikumeenilise žürii 40. tegevusaastat. See on üks kolmest festivali žüriist, kuhu kuuluvad filmieksperdid katoliiklaste ja protestantide seast. Žürii lõid 1974. a kristlastest filmiloojad ja -kriitikud ning auhinna jagamisel peetakse silmas ...

Ööde küsimus – MÖÖ või KÖÖ?

Maikuus peetakse mitut sorti üritusi, nende hulgas ka muuseumiööd (MÖÖ) ja kirikuteööd (KÖÖ). Kuuendat aastat Eestis toimunud MÖÖ on seotud rahvusvahelise muuseumide päevaga 18. mail. KÖÖd on Eestis peetud paar aastat, seda oikumeenilisena. Mõlemad on seotud Euroopas 2005. aastal alguse saanud tavaga. Kui MÖÖst on saanud Eestis omanäoline kuvand, mida kasutavad ka paljud otseselt asjasse mittepuutuvad institutsioonid (kirikud, mõisad, turismiasutused), siis KÖÖ süsteemis ...

Piletiostuga saab toetada kiriku taastamist

Ostes Tartu laulupeo pileti, toetad 10 sendiga Tartu Maarja kiriku taastamist. Maarja kirik ning koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode olid tihedalt seotud Eesti esimeste laulupidude korraldamisega. 17. juunil 1869 (vkj) toimus üldlaulupeo ühendkoori esimene kokkulaulmine ja peaproov just Tartu Maarja kirikus. Maarja kiriku tornist mängis pasunakoor ka laulupeo avamängu. Kirjanik Ain Kaalep on seetõttu võrrelnud Maarja kirikut eesti rahvuse sünnikohaga. 1842. a 11. ...

Kunstnik palverännakul Iisraelis

Tallinna keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonnas saab vaadata Iisrae­li pühapaiku tutvustavat näitust «Palverännakul Iisrae­lis», mis on kultuurisillaks Iisraeli ja Eesti vahel. Välja on pandud kunstnik Eva Jänese 13 maali pühalt maalt, mitmesuguseid Iisraeli-teemalisi trükiseid eri keeltes, mälestusesemeid ja meeneid, Iisraeli raha jm. Erilise huvitava osa moodustab rikkalik kogu käsitsi valmistatud postkaarte, mille autoriteks on Eestist pärit nunn ema Ksenja ja ...

Kristlik hingehoid ja ilukirjandus

Kaarid

Minu hiljuti ilmunud romaan «Käärid» on kutseliste hingehoidjate seas tekitanud parajat paanikat: nende hingehoiuseansid polevat hoopiski sellised, nagu mina oma 15 loos kirjeldan või jutustan. Kas siis peab olema nii nagu elus? Ilukirjanduses on autorile lubatud kõik, mis aitab tal realiseerida oma kunstilisi ja ideelisi taotlusi. Belletristikas (sinna kuuluvad ka muinasjutud) ei pea autor arvestama, kas elus on nii või naa. Elutõele peavad vastama dokumentaalteosed ja ...

Album «Terra Mariana» rahvusraamatukogus

Rahvusraamatukogu 5. korruse teabesaalis saab 4. juulini näha albumit «Terra Mariana 1186–1888». Valges nahkköites ja metallkaunistustega album kaalub 50 kg. Tegemist on faksiimilega luksusalbumist, mille originaali Balti provintside katoliiklased kinkisid 1888. aastal Rooma paavstile Leo XIII-le tema preestriks pühitsemise 50. aastapäeval. Kinkealbumi mõtte algataja oli krahvinna Maria Przezdiecka (snd Tiesenhausen, 1823–1890). Olulist rahalist abi saadi ajaloolaselt ja ...

Tekstiilinäitus kirikus

Tallinna Jaani kiriku galeriis esitab oma loomingut tekstiilikunstnik Aune Taamal. Esitatud on 12 kangast aastaist 2005–2014. Kunstnik lõpetas EKA 20 aastat tagasi ja tegutseb praegu Lühikese jala tekstiiligalerii juhina. Kuigi kunst räägib enda eest ise, on süvenemistahtelisele vaatajale oluliseks abiks ka kirjalik teave: näituse nimetus, tööde pealkirjad, saatetekst. Aune Taamali seekordne näitus kannab pealkirja «Nagu ülal, nii ka all», seega siis nii nagu taevas, ...

Kuidas leida kontakti «mina» ja «sina» vahel

Martin buber mina ja sina

Möödunud aastal ilmus esimest korda eesti keeles mõtleja ja filosoofi Martin Buberi peateos «Mina ja sina». Buberi mõju nii religioonile kui filosoofiale valgustab Tartu ülikooli usuteaduskonna judaistika teadur Anu Põldsam. Ortodoksses peres üleskasvanuna tundis Buber lähedalt juudi religiooni olulisi tekste ja uskumusi. Muuseas tegeles ta põhjalikult ühe juudi usuvoolu hassidismi uurimisega. Piibli puhul huvitas Buberit seadusest rohkem piibellik moraal või ...

Tuuleväljad ja neil käijad

Roland Tõnisson, kirjanik ja endine EELK vaimulik, esitles 22. veebruaril oma uut raamatut «Tuuleväljad». Teos koosneb kümnest lühiloost, mis on mõeldud täiskasvanud lugejale elu ja inimeste üle mõtisklemiseks. Tuuleväljade sünd Raamatu viimane lugu «Kõige algus» oli autori esimene kirjanduslik töö, millega ta tegi algust juba 2004. aasta jaanuaris. Toona ei olnud tal veel plaanis kirjutada raamatu jagu tekste, vaid kirja sai pandud see, «mis sees kripeldas». Ka ...

Minapildi muutuseks

jeesus terapeudina

Saksamaa Münsterschwarzachi benediktiinikloostri preestri Anselm Grüni eneseabiraamatu «Jeesus terapeudina» andis välja Johannes Esto Ühing. Maailm meie ümber muutub, ent inimest vaevavad nagu Jeesuse ajalgi hirmud, süütunne, kadedus, sisemine vaenlane. Sageli ei oska me iseendaga hakkama saada. Piiblis kirjutatakse, kuidas Jeesus tervendas inimesi, aga sealt leiab ka viiteid sellele, mis inimest vaevavad ja kuidas oma psüühiliste probleemidega toime tulla. Anselm Grün on ...

Täiendust ajalooliste romaanide varamusse

Vabariigi aastapäeva eel esitles kirjastus Varrak vastilmunud raamatut, mille autoriks on kunagine ärimees ja pagulasvalitsuse majandusminister Oskar Lõvi. Omaaegsetest õpingutest on küll tuttav väliseesti autori Jaan Järvalase nimi, ent teadmine, et pseudonüümi taga peitub Viljandimaal sündinud ja Peterburi ülikooli agronoomina lõpetanud ajaloo- ja kirjandushuviline Oskar Lõvi (1892–1977), tuli aastakümneid hiljem. Seda seoses kirjastuse Varrak välja antud triloogiaga, ...

Kodumaa piltnikke autasustati Pärnus

23. veebruaril autasustati Pärnus Endla teatri kohvikus Eesti Rahva Muuseumi korraldatud kodumaa piltide kogumise võistluse võitjaid. Aasta jooksul kogunes jäädvustusi erinevatest Eestimaa paikadest üle 2000. Mõte taolise ettevõtmise korraldamiseks tuli muuseumi poolt 100 aastat tagasi toimunud päevapiltide kogumise võitlusest. Toonased ja selleaastased parimad pildid olid näitusel üksteise kõrvale ritta seatud ning võistluse eesmärk kajastada igapäevaelu Eesti ...

Riigimehena mõtlev kirjanik

Nelja kuninga tapmine jüriööl 1343 on kummalisemaid sündmusi Eesti ajaloos. Sügavamaid tagamaid uuris Uku Masing. Kas on ajalool tänapäeva eestlasele midagi õpetada. Lugu veenab, et inimloomuses muutub väga vähe. Tundub, et nagu täna, nii ka tuna ei olnud rahvajuhtide hulgas palju neid, kel jätkus riigimehelikkust. Puudu jäi oskustest, soovist, motiivist. Võimu juures sumab ikka juhuslikke isikuid, ka küündimatuid või selgelt küünilisi tüüpe. Aleksejev on isiklikult ...