Esileht » Arvamused » Nädala ringvaade »

Nädala ringvaade

Hale paroodia ja tõsine otsus

Kui mööda inimesi ringi luusiv külmetushaigus meie kodus laastamistööd tegi ja mu mitmeks päevaks voodisse sundis, võtsin pihku raamatukogust laenatud suurekirjalise ja kergekaalulise paar aastat tagasi ilmunud lugemisvara, mille pealkirja ja autori jätan enda teada. Kergekaalulisuse all mõtlen siin ühtlasi lihtsat lugemist, mis oodatust enam emotsioone tekitas. Võib-olla sellepärast, et kontrast kahe mõttemaailma vahel tundus eriti terav. Tartu rahulepingu aastapäev pani ...

Maarjamaalt roosikrantsi ja Lutheriga

Küsimus «Noh, kas raamat juba olemas?» tähendas neil päevil kahte võimalust: silmas peeti kas Urmas Petti koostatud-tõlgitud Martin Lutheri «Valitud töid» või Anti Selarti koostatud «Eesti ajaloo» II osa. Mõlemad kaalukad teosed kujunesid vaata et kohustuslikuks lektüüriks ja omade ringis kaasarääkimisel vältimatuks. Kui Lutheri raamat on asjatundjatele veel «närimata kondiks», siis vastsest lähenemisest Eesti ajaloole on arvustused ajakirjanduses juba kired kõrge leegiga ...

Kultuur, kirik ja kirjasõna

On tore, et kultuuriministeerium on tänavuse aasta kuulutanud kultuuripärandi aastaks. Ja veel toredam, et nii välja öeldud avaliku arvamuse kohaselt mahub ka kirik kultuuripärandi kuvandisse. Järelikult kõik seegi, millega kirik tegeleb, jutt polnud ometi vaid ehitistest. Ajaleht Eesti Kirik rõõmustab. Et kirik kui institutsioon on ajalooliselt seotud kirjasõnaga, selle leviku ja arenguga, mis on andnud kirjasõnale niisuguse positsiooni ja võimu, nagu tal täna on, selle ...

Petlik vaikus

Kui pärast toimekat detsembrit näib jaanuaris olevat saabunud vaikus, siis päris nii see pole. Ei ühiskonnas laiemalt ega ka kirikuelus. Kui kõrvale jätta päevakajaline elektrituru avanemine, siis riiklikust või rahvuslikust vaatevinklist on määrava tähtsusega möödaläinud Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev, mis annab sissejuhatuse iseseisvuspäevale. Tähelepanuväärse uudisena kõlas meedias Valga linna soov taastada linnapargis asunud kaheksa meetri kõrgune Amandus Adamsoni ...

Kukesammuga valgusesse

Norra päritolu nobelist Sigrid Undset kirjutab põhjala inimeste kokkukuuluvustundest, mille aluseks on ühine lapsepõlvekogemus: «Mulle meenus, mis tunne oli säärastel talvehommikutel kooli minna. Kõik soome lapsed on seda tundnud, ja kõik norra ja rootsi ja taani lapsed /…/ Ma ei kahtle, et see on üks neist faktoritest, mis on teinud meid, põhjamaalasi, individualistideks: inimene ei saa end rohkem üksi tunda kui kooliteed astuv laps pimedal talvehommikul. Ja seda oleme kõik ...

Pühadest nii ja teisiti

Ma ei mäleta, et kunagi oleks jõulude eel ja ajal kõneldud nii palju selle kommertslikkusest. Pühadeaja kaubanduslik aspekt võeti vaatluse alla meedias, kõnelemata sotsiaalmeediast. Viimase sõnumiväljad olid pilgeni repliikidest, mille kokkuvõtteks küsimus: «kas me selliseid jõule tahtsimegi?». Ah, ma olen nendest jõuludest nii väsinud; lõpeks juba see jõulu tingel-tangel; no raha on ikka absoluutselt läbi ja kõik kingitused polegi ostetud – selliseid mõttekäike kohtasin ...

Usaldus kehtib ka tulevikus

Kogu eelnenud nädal on kulunud selleks, et valmistada end ette saabuvateks jõuludeks. Mitte ettevalmistustele, kuigi ka selleks, vaid just enese häälestamisele, mõtete kogumisele, sisemise rahu otsimisele. Kogen, et selliseid jõule ei ole mul varem olnud. Olgugi jõulud igal aastal ühel ajal, on nad ometi mingil moel erinevad, kuigi nende sisu muutumatu. «Issand Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse eluhinguse: nõnda sai inimene elavaks hingeks» ...

Vabatahtlike kaasamine kuulub kiriku olemusse

Nädalal, mis viis meid suurde jõuluootusesse, tähistati kodanikupäeva. Rahvusringhäälingu uudistesaates pakuti ülevaadet aasta vabatahtlike austamisüritusest. Kümnele tublile Tartus tänukirja üle andes kinnitas president Toomas Hendrik Ilves: «On tähelepanuväärne, kui palju on neid, kes püsivalt panustavad vabaühenduste töösse, ootamata selle eest vastu suurt tähelepanu ja kõigi kiitust. Nende inimeste suurim tänu on organisatsiooni toimimine ning ühiselt seatud eesmärkide ...

Vaikselt või tulipalavalt aastalõppu

Eesti elab aastalõpu ootuses. Vähem kui kuu aja pärast on jõulud ja päike alustab jälle pikemaid päevaringe. Vaja veel lõpetada-toimetada, mis selle aasta kavasse peab mahtuma. Loodus vajub puhkusele, raskem on inimestel, kes mitte kuidagi ei saa ühegi päeva toimetusi homse varna ümber tõsta. Suure koormusega töötaja võib murduda ja jääda haiguslehele, aga seda ei saa emad, hooldajad, keegi, kelle jõust elavad teised, väetimad. Väga palju on üksikuid ja õnnetuid inimesi, ...

Et maailm oleks parem paik

Ajal, mil Tartu Salemi kirikus peeti veel GLSi (The Global Lea­dership Summit) konverentsi, kogus kirikumüüride vahelt väljaspool hoogu liikumine «Aitab valelikust poliitikast». Justkui punase rätikuna mõjus teisipäeval Päevalehes ilmunud lugu võlaõigusseaduse muudatuseelnõust, mida riigikogus oli tutvustanud Valdo Randpere. Aga nimetatud seadusemuudatus, mis peaks hakkama kaitsma tarbijate huve, tekitas küsimuse, kas nende tarbijatena ei mõelda mitte pankasid, kellel on ...

Võõrsil rahvus usutunnistuseks

Kuidas elab üks eesti kogudus väljaspool Eestit, seda käisin möödunud nädalal Rootsis uurimas. Stockholmi eesti kogudus tähistab tänavu oma tegutsemise 70. aastapäeva ja teeb seda koos äsja ametisse seatud uue koguduseõpetaja teoloogiadoktor Tiit Pädamiga. Rootsi on Eestile mitmes mõttes lähedal. Geograafiliselt, ajalooliselt, kultuuriliseltki. Aga ennekõike inimeste kaudu. Me kõik tunneme kedagi, kes tunneb kedagi, kes elab Rootsis. Kas siis pagulastest või juba vabast ...

Koguduste töö on aktiivsemate liikmete nägu

Igas koguduses on liikmeid, kes tunnevad rõõmu selle elus osaledes tegude algatamisest. Kohe selgub enamasti ka, et kui ollakse juba kusagil vajadust või tegemata tööd märganud ja sellest juttu teinud, peab märkaja kärmelt ise käed külge lööma. Ehk kes «a» on öelnud, peab ka «b» ütlema, nagu ütleb saksa kõnekäänd. Miks? Eks olegi tihti teistele inimestele oma mõtet arusaadavaks teha raskem, kui kätte võtta ja töö ise ära lõpetada. Aktiivsed inimesed enamasti ei panegi seda ...

Tee jumaliku tarkuseni

Ülemöödunud nädalal lennutas õhulaev rühma palverändureid taas nädalaks pühale maale. Oli neid, kes taolisel reisil mitmendat korda, ja neid, kes käisid Jeesuse jälgedes esmakordselt. Igal juhul oli eesmärgiks kogeda Jumala kohalolu, olgu rännaku motiiviks mistahes põhjus. On ju inimlik paluda hingehaavade või tervise paranemist, tänada hoidmise ja kaitse, meile osaks saanud imede eest. Sarnaseid õpetussõnu jagas juba tema kaks tuhat aastat tagasi. Keskaja munk Thomas ...

Miks Kersna pingile keegi vaimulikest ei istu?

Nii küsis Lauri Hussar etteheitval toonil eelmisel nädalal Eesti Kirikute Nõukogu meediaümarlaual. Teoloogiaharidusega ajakirjanikku oli palutud kõnelema kiriku temaatikast meedias. Analüüsides viimase nelja kuu kogumuljet toonitas ta märksõna konflikt põhjendamatult sagedast esinemist. Miks skandaal heast uudisest kordades enam müüb, ei võtnud Hussar vaagida, ent leidis, et tegemist on mõneti meediapoolse tegemata tööga (lihtne on rääkida jamast, aga aeganõudvam avada ...

Minu inimesed

Oma ameti tõttu tervitan uut päeva sageli bussijaamas ja saan nii osa ka elust, mis seal hommikuti aset leiab. Inimesed, kel pole põhjust oma madalast palgast rääkida, sest seda lihtsalt pole, teevad hommikust ülevaatust, kas kuskil pole midagi vedelemas. Mõni tühi pudel või ka midagi muud. Tavaline vaatepilt, millele erilist tähelepanu ei pööra, sest oleme sellega harjunud. Aga küsimus, mida hiljuti kuulsin, tekitas mõtteid. See oli: «Kas sa täna midagi söönud oled?» Mees ...