«Ole Sa mulle juhiks, ole Sa mulle isandaks, ole Sa mulle karjaseks, ole Sa mulle kaitsjaks, ole Sa mulle karjajuhiks, ole Sa mulle suunajaks, ole Sa ikka minuga, Sa pealike Pealik, igavene Isa ja taevane Jumal.» See vana keldi palve sobib hästi ka tänapäeva ja vahet ei ole, kes on paluja. Või palvetaja. Neil kahel sõnal on üks tüvi ja sisuski on palju sarnast. Ajal, mil vaimulikud möödunud nädalal teist konverentsipäeva alustasid, helistati toimetusse Rakvere ...
Aasta algul täitus Eesti Kiriku esmailmumisest 90 aastat. Ei, me ei korraldanud sel puhul pidulikku vastuvõttu ega asjakohast ajalookonverentsi, nagu mõnel varasemal ümaral tähtpäeval oleme teinud. Mõtlesime, et tähistame argiselt – teeme tööd ja senisest paremini. Ometi oli liigutav, kui reageeringuna saabus peatoimetaja e-posti aadressile mitmeid südamlikke õnnesoove. Õnnesoovimeilidele pakkus lisa pangaväljavõte, kus oli mustvalgel kirjas: 200 eurot Urvaste Urbanuse ...
Kolmekuningapäevale järgnev nädal toob tavaliselt kindla tunde, et pühad on nüüd läbi ja harjuda tuleb uue aastanumbriga. Ehkki kirikuaasta algas 1. detsembril, elab kirik ilmaliku maailmaga ja tema rütmiga koos. Kui 2013. aasta kokkuvõtted tehtud, saab järeldada ja otsustada, mida sel aastal eelmisel tehtud kavadest ellu võiks viia. Inimene ikka teeb plaane, sageli just jõulude ajal, siis, kui on palju suhtlemist, elevust, rõõmu. Milleks aga jätkub ressurssi – nii vaimset ...
Möödunud nädal tõi uue aasta ja paljudel on kindlasti juba mõtteist läbi käinud ülesanded, mis sel aastal lahendamist või täitmist vajavad. Eri aegadel on ülesanded olnud erinevad. Aga 3. jaanuaril mõeldi juba 94. aastat vabadussõjas võidelnutele ja raskustele, mis noore riigi ees seisid. See päev on eriliselt oluline ka kirikulehe toimetuse jaoks – tegu on lehe sünnipäevaga. 90 aastat tagasi 3. jaanuaril 1924 ilmus Eesti Kiriku esimene number. Iga toimetuse töötaja suur au ...
Neid ridu kirjutades on veel vana aasta, aga trükis on kirjatöö loetav juba uuel, issanda aastal 2014. Võib jäädagi vaagima, mida aastavahetus tähendab, kas vaid uut numbrikombinatsiooni või ajalooraamatu puhast lehekülge, tabula rasa’t, mida me ühiselt täitma asume. Kuigi öeldakse, et kõik on suhteline, minu elukäsitlust relatiivsus mõistena ei inspireeri. Fataalsusesse just kaldumata arvan, et kõigel on mõte. Kuigi ootasime valgeid jõule ja saime hoopis rohelised, oli ...
Helgeid hetki on advendiaeg täis. Ilmavanal on kahtlemata samuti vaja tormide ja tuulte limiit aasta lõpuks ära kulutada. Küllap tal on oma rehnutipidamine, tegemine, kuhu inimestel polegi mõtet nina toppida. Elektrimüüjad tuleb siit kahjuks välja arvata. On huvitav ja kurb, et hoolimata elektri ammusest leiutamisest peavad nii paljud Eesti majapidamised üle nädala istuma ja ootama parandajat ajal, kui valgust kõige rohkem vaja oleks. Isegi lumehangesid pole ees. See osa ...
Lähenevad jõulud on justkui aeg, mis tõmbab ligi rõõmsaid sündmusi. Kui reede hommikul tööle läksin, kostus kõrvu hoogne puhkpillimuusika. Mõte läks Soome iseseisvuspäevale, millele meilgi on põhjust kaasa elada. Naabritena tulid suguvelled ju appi, kui novembri lõpus 95 aastat tagasi vabadussõda algas. Ka praegu on meil nendega tihe soe side ja paljud ühendused ning kogudused on sugulasrahvaga sõprussuhetes. Ent tujutõstva rongkäigu põhjus oli märksa lähemal – ...
Möödunud nädalal olime koos levijuht Sirje Kasemaaga kutsutud Lääne praostkonna igakuisele konverentsile, mis sedapuhku toimus Noarootsis. Põltsamaa, Pilistvere, Türi, Rapla, Märjamaa, Lääne-Nigula, Noarootsi kirikutornid olid maamärkideks, mille abil ennast õigel kursil hoida. Kui pidetu oleks maastik ilma nende taeva poole osutavate ehitisteta, mõtlesin. Ei teagi teist praostkonda, kus kiriku töötegijad sellise regulaarsusega koos käivad. Pärast algusjumalateenistust, ...
Avalikkuse ees tõmbas kogu tähelepanu endale ajalehe Sirp ümber toimuv kiremöll. Nüüdseks on ka Kaur Kender teatanud tagasiastumisest. Kas leht sellest kultuurile lähemale või inimestele loetavamaks saab, seda veel ei tea. Sündmusi jälgides jäi vägisi mulje, et ka kultuuriministrist vabanemiseks oli see sihipärane ja tõhus viis. Puhastas õhku, aga võib-olla viib soovijad lähemale isegi järgmisele sammule. Nende jaoks, kes sooviksid peaministri või isegi Reformierakonna ...
Laupäeval sai 25 aastat päevast, mil Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu iseseisvusdeklaratsiooni ja astus suure sammu riikliku iseseisvuse poole. Kohustust lippe sel puhul heisata pole, ent meenutada seda päeva tasub siiski. Ükskõik kui palju me nõukogude võimu ei kiruks, oli Eesti toonases kõrgemas valitsusorganis ametis palju inimesi, kelle mõtetes olid eeskujuks hoopis teised inimesed, teised juhid, kui neilt ametlikult oodati. Kaugemale ajalukku vaadates kasvõi meie ...
Kohalike valimiste tulemusi arutab meedia tagantjärele. Nüüd lähenetakse teemale filosoofilisemalt: arutletakse, kuhu Eesti võiks või peaks liikuma, sest praeguseks on kõik seni ühiskonda liikuma pannud ideed ammendunud. Sooviti oma riiki – nüüd on see olemas, ühtaegu vanadele uhkuseks ja noortele kohustuseks. Taheti vabadust, kõiges, ilma ühegi piiranguta – on selgunud, et liigne vabadus on samuti koormav, laostav. Taheti raha ja jõukust, anti selles osas võimekamaile ...
Usupuhastuspühast hingedeaega jõudes on mõtted hellad ja meeled tundlikud. Aeg vaikseteks mõlgutusteks, kallite kadunukeste mälestamiseks, igavese elu ihalemiseks. Looduse pimedaim aeg paneb unistama suurest valgusest, mis saabub Õnnistegijas. Kuni ta tuleb, peame hakkama saama. Enda vastu ausaks jäädes, ligimesele toeks olles. Vaikne pehme tume ilmake paneb süütama küünla ja sooja teevee kõrvale valima hingepidet pakkuva lugemisvara. Endale asu andes tunnistdes, et ...
Aina pimenevad õhtud jätavad aega mõtisklusteks, lugemiseks ja suhtlemiseks. Eelmisel nädalal lõppenud Leho Paldre järjelugu tõi tähelepanu orbiiti Anton Hansen Tammsaare, kelle loomevaramust leiab ammendamatult mõtteainet. Mäletan, kuidas ühel eluperioodil oli lugedes mu kõrval märkmepaberipakk ja kuidas ühe sedeli teise järel täitsin tema mõtetega. Tundub kohane olevat need appi võtta, kui mõtlen kogudustele ja nende juhtidele, kes pingutavad jumalasõna leviku ja ...
Läinud nädala kirjutasime ajalukku kohalike valimistega. Juhtus nõnda, et veetsin 20. oktoobri Eestist eemal Brüsselis. Kuigi võõrsil, aga suuresti koos eestlastega, seega oli teema ikka üks – valimised. Isegi eestikeelsele jumalateenistusele järgnevas kohvilauas kippus jutt poliitilistele radadele: kes keda valis ja millistel kaalutustel. Et seltskonna lõviosa moodustasid euroametnikud, kellel kõiksugu juriidiliste tekstidega sinasõprus, siis olid toodud argumendid vägagi ...
Mida külvad, seda ka lõikad, ütleb eesti vanasõna, lihtne ja selge lause, mida õpetatakse igale lapsele. Tõesti, inimene õpib üsna kiiresti tegelikkuses selgeks, kuidas tegu ja tagajärg omavahel seotud on. See võib isegi väga ilus olla ja näib lihtne saada heade, meeldivate tagajärgede osaliseks, mida igaüks sisimas ihkab. Igatahes lihtsam kui vaimses maailmas. On väga meeldiv kogeda ja teada saada, et kui kastad lille, siis ta õitseb, kui silitad koera, siis on ta su ...