Esileht » Arvamused » Kolumn »

Kolumn

Sõna hind

Iga kõneleja ja kirjutaja peab endalt aeg-ajalt küsima, miks ta seda teeb. Kirjanik ja kolumnist Mihkel Mutt sedastab oma juubeliintervjuus: «Inimesele pakub täit rahuldust ainult see teadmine, mida ta saab kaasinimesega jagada. Muidu jääb see tema teadvuses üksnes häguseks aimduseks. Aga kui seda teistega arutada, peab ta andma sellele verbaalse kuju. Inimkeelsena muutub asi ka endale arusaadavamaks, armsamaks ja seeläbi tähtsamaks. Kolumn on lühijutlus: võtad ja räägid, ...

Protestantism ja õiglustunne

Rohkem kui veerand sajandit tagasi kirjutasin ma ajalehele TRÜ ligemale paarkümmend artiklit maailmakultuurist kui õhtumaa vaimsest ühisosast. Sealt jäi paljugi välja põhjusel, et mul puudusid siis sellekohased teadmised. Ma ei käsitlenud reformatsiooni ja protestantismi ajaloolist sisu ega keskaja teise poole juurat, vaid keskendusin renessansile kui ühiskondlikule pöördumisele minevikus sündinud loomingu ülevuse poole. Ainus teoloogiline aspekt, mida võinuksin välja tuua, ...

Tupikteed ja nende vältimine

Märkasin möödunud nädalal meedias mitmeid ägedaid debatte, kus probleemide tuumaks oli sageli piir millegi säilitamise ja muutmisvajaduse vahel. Need olid arutlused Eesti ajaloo tõlgenduste üle, ETV saates «Foorum» peetud maksudebatt, emotsionaalsed arutlused Tartu ja Tallinna koolivõrgu muutmisest, avalikuks saanud video rünnakust õpetaja vastu, riigikogulase Yana Toomi ütlus, et eestlased on väljasurev rahvas. Loetletud teemadest hargnevad dilemmad puudutavad vahetult ...

Kõige rikkam keel

Ammustel aegadel Nõukogude armees sõbrunesin ühe ohvitseriga. Meeldiva ja intelligentse leitnandiga, kes oli otsustanud oma elus uue lehekülje pöörata ja sõjaväeteenistusest lahkuda. Paraku oli selleks toona üksnes kaks võimalust – kas sooritada kuritegu ning vahetada kasarm vangilaagri vastu või lasta end ravimatult tõbiseks kuulutada. Hospidalis me kohtusimegi, vestlesime pikki tunde, tegime koos suitsu ja vahetasime raamatuid. Ühel päeval üllatas see muidu arukas ja ...

Paber- või e-kirik?

Kultuuriminister Rein Lang viskus kartmatult võitlusse progressi eest, andes Postimehes 9. jaanuaril ilmunud intervjuus teada, et raamatukogudele paberraamatute soetamise riigipoolne toetamine peab lõppema. Edumeelne noorsugu loeb tekste niikuinii ekraanilt ja kui poognatele trükitud raamatud kaovad, kohavad kõikjal taas laiad laaned ning planeet saab ehk sel korral päästetud. Õige kah, tänapäeva raamat ongi ju algatuseks pelgalt arvutifail, mille kirjanik e-postiga ...

Inim- ja arvudevahelised suhted

Reeglina on kaks ja kaks neli. Teatud tingimustel, näiteks koolis, kaks ja kaks pole mitte neli, vaid ikka kaks. Koolis on ka mitu kahte «oluliselt tugevam kaks» kui üks üksik kaks, kuid ka sellise erijuhtumi puhul saame me nii etteruttavalt kui tagasiulatuvalt ühemõtteliselt teada, kuidas number kaks vastavate tingimuste kohaselt (ehk teatud olukorras) käitub. Inimesed on mõneti arvude sarnased. Kõik on küll inimesed, ent mõne selg on sirgem, teisel kõveram. Samamoodi on ...

Maiade edasi elamise õpetus

Aastavahetuse eel tuli sõnumeid «maiade maailmalõpust» uksest ja aknast. Ent maiad ise maailmalõppu sel kujul, nagu meil meedias seda kuulutati, ei uskunudki. Vähemalt väitsid nii maiasid uurinud teadlased ühes National Geographicu kanalil näidatud dokumentaalfilmis. Maiade kinnisideeks oli elada selliste ajaliste tsüklite ja tsüklitevaheliste seoste kohaselt, mis valitsevad nii inimelus, looduses kui universumis. Filmist sain teada, et maiade kõikehõlmav ajakäsitlus ei ...

Tõeline sisu pole kadunud

Paar tundi enne maailmalõppu seisan ligi 750 isamaale truudust tõotanud sõduri ees ning püüan pakasest kangeks hangunud suud liigutades öelda nendele noortele meestele midagi aatelist ning püha. Mõtted ning emotsioonid on hardaks muutunud juba hümni ajal, mis madalhäälselt kõmisedes mööda külmunud riviplatsi laiali valgub. Päikest ei ole, aga taevas on endiselt omal kohal ja pilved – otsekui teadlikult lohakalt sügavsinisele lõuendile puistatud. Kõik on paigas, kõik toimib. ...

Pannkoogid ja võtmepädevused

Veidi rohkem kui nädalapäevad tagasi, kui noortekeskusest, kus ma töötan, oli suurem hulk rahvast juba koduteele asutanud, jäid minuga koos asju kokku panema kolm viimast. Sealsamas arenes järgmine mõttevahetus. «Ooh, tuleks need jõulud juba, ei jõua ära oodata! Aga noh, mu soovid nagunii ei täitu, sest ma tahtsin, et õde tuleks pühadeks koju, aga ta on Taanis, ei tule sealt kuskile ja sellepärast on minu jõulud juba rikutud,» rääkis üks. «No minu tädi on juba aastaid ...

Vennasrahva aastapäev

Möödunud nädala neljapäeval tähistati Soome Vabariigi 95. aastapäeva. Päev varem toimus selle tähtpäeva puhul aktus Tartu ülikooli aulas, kus peokõne pidas kirjanik, tõlkija ja Tuglase seltsi juhataja Juhani Salokannel. Oma kõnes rõhutas ta nii eesti kui soome rahvale igiomast püüdu hariduse poole, milleks soomlastel on oma sõna – sivistystahto. Juhani Salokannel sidus oma peokõnes nii eestlaste kui soomlaste hariduspüüded tugevalt luterliku traditsiooniga iseseisvalt ...

Kristlikud koolid

Küllap mäletavad paljud käesoleva aasta oktoobri keskel internetti lekkinud peksmisvideot, kus kaks tüdrukut neile sigarette mitte toonud kaaslast karistasid. Küllap see masendas paljusid, tekitas jõuetut viha, kuid pani ka lastevanemaid mõtlema oma laste koolikeskkonna kaitstuse peale. Usun, et koolikeskkonna turvalisuse pärast muretsevad nii õpilased, lastevanemad kui ka õpetajad. Sõltub ju asjaolust, kas õpilane on koolis rahul ja õnnelik, nii tema edenemine õppimises, ...

Kas varsti tuleb maailmalõpp?

Maailmalõpuennustusi on irvitatud juba nii palju, et ainult imestada jääb, miks neid ikka veel esitatakse. Küllap siis ei taba pilkamine märki, sest inimesed enamasti ei talu naerualuseks jäämist. Olen veendunud, et maailmalõpust rääkijatel on tõsi taga – omal ajal mõjutas Jee­suse apokalüptiliste tulevikuennustuste (Mt 24, Mk 13, Lk 21:5–36) üle mõtisklemine (kõige muu kõrval) ka minu enda kristlasekssaamist. See, et inimesed maailmalõpu üle arutlevad, on igati mõistetav. ...

Uued juhid seesmiselt lõhenenud kirikutele

Kirikujuhi isikust sõltub suurel määral nii kiriku avalik pale, suhe ühiskonna ja riigiga kui ka vaimulike omavahelised suhted kiriku sees. Kaks nädalat tagasi, 6. novembril suri Bulgaaria Õigeusu Kiriku patriarh Maksim, kelle puhul polnud märkimisväärne mitte ainult tema kõrge vanus (suri 98aastasena), vaid ka see, et ta jõudis olla patriarh ajaliselt kauem (aastast 1971) kui näiteks Moskva patriarhid Pimen I (1971–1990) ja Aleksius II kokku (1990–2008). Ka oli Maksim ...

Lahkumata hüvasti jättes

Päevatõus järvel on hoopis teistsugune kui mere ääres. Vähem trompeteid, rohkem viiuleid, piltlikult öeldes. Kuigi ilusad on muidugi mõlemad. Pärast ülerahvastatud lennujaamu, kus inimesed tõtlevad oma ainsa kaaslase, nutitelefoni saatel, oli Berliini Wannsee kallastel eelmisel nädalavahetusel veel väga kena. Parasjagu soojust ja valgust ning ennekõike vaikust. Kuigi ega randa ei pääse, järve peab vaatama uhkete jahtklubide väravavõrede vahelt. Enamik hooneid sealkandis ...

Vaarao saatus

Mina olen Brežnevi aja laps. Seepärast ma tean, et täna möödub 95 aastat Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni algusest. Lühendatult SSOR. Ka toona armastati hirmsasti lühendeid ja see mulle isegi meeldis. Kõlas kuidagi iseloomulikult. Sorisevalt. Mul on selle tähtpäevaga tegelikult ilusad mälestused. Me elasime Mustamäe servas ja meie kuuenda korruse akendest avanes suurepärane vaade Toompeale. Pühadel lasti kahuritest saluuti, mitte üksnes Toompeal, vaid ka Russalka ...