Esileht » Arvamused » Arvamus »

Arvamus

Pime peni ja läbinägelik lõvi

Muistses Hiinas olla õpetatud dispuutidel osalejaid liigitatud koera- ja lõvitüübi alla. Esimesed takerduvad vaieldes sõnade tähendusse, teised ei kaota iial peamist silmist. Nimetatud liigituse aluseks oli uskumus, et kui visata koerale kepp, siis jääb see vahtima keppi. Kui aga visata kepp lõvile, siis too ei pööra pilku viskajalt. Minu nooruspõlves tundus, et terroristi ja riigikukutajana Lõuna-Aafrika Vabariigis süüdi mõistetud Nelson Mandela jääb alatiseks vangistusse. ...

Lihula volikogu esimees annetas istungitasu

Lihula vallavolikogu esimees Jaak Kastepõld annetas oma esimese istungitasu Lõuna–Läänemaa perekeskusele. „Perekeskus on täitnud tühimiku, mis on olnud tähelepanuta — aidanud lapsi, kes ei saa kodust piisavalt tuge,” põhjendas ta. Järgmise istungi tasu on Kastepõld otsustanud annetada luteri koguduse tuletõrjesignalisatsiooni hoolduskuludeks. Edasi loe Lääne Elust.

Konserveerimiselt tuli sajas ainulaadne terrakota

98, 99 ja 100! Eile sättis terrakotade restaureerija-konserveerija Eve Alttoa Jaani kirikus kõikidele imetlemiseks riiulile paika kolm keskaegsete meistrite kätes valminud poolfiguuri. Nüüd on neid koos terrakotapeadega sada: kõik omal ajal igaüks eraldi savist välja lõigatud ning nüüd puhastatud, kompressitatud ja konserveeritud. Need kolm poolfiguuri olid kiriku peafassaadil näoga aastasadu Toomemäe poole. Praegu vaatavad samas suunas nende koopiad, et heas seisus ...

Kui mustvalge on noorte meelest religioon

Tomingas,Diana

Statistiliselt on noorte arvamus religioonist ja religioossusest pärast religiooniõpetuse lisandumist kooli õppekavva tugevalt «mahenenud», tuli välja gümnaasiumi usundiõpetuse õpetaja Toomas Jürgen­steini ettekandest, mida Tartu ülikoolis kuulasin. Kuigi teadust ja religiooni kiputakse endiselt mustaks ja valgeks tituleerima, on viimaste aastatega oluliselt suurenenud nende noorte hulk, kes mõtlevad religioonist (ja ilmselt eriti just kristlusest) pigem neutraalses võtmes ...

Määrab see, mis sees

Viimastel kuudel olen saanud väga vahvaid, aga võib-olla ka pisut mõtlemapanevaid kommentaare. Seda põhjusel, et kannan usuteaduse instituudis töötades sutaani. Ametivend (kaastundlikul ilmel): «Mille sa nüüd küll endale selga tõmmanud oled?!» Praost (tervituse asemel): «See jutt ongi siis õige, sa ikkagi kannad sutaani!» Kirikuvalitsuse liige (tõredalt, samas rõõmsameelselt): «Võta see ürp kohe seljast ära, ma ütlen sulle ... Nojah, ega riietus ju meest ei riku.» Muidugi ...

Kui vana on Tartu Maarja kogudus?

Eelmisel nädalal võis Eesti Kiriku esiküljelt lugeda, et Tartu Maarja kogudus saab kümmekonna aasta pärast tuhandeaastaseks. Tegemist on kindlasti näpuveaga, mille eest olen toimetusele tänulik, sest see annab hea põhjuse arutlemiseks Tartu Maarja koguduse vanuse üle. Koguduse pitsat kannab aastaarvu 1224. See oli aasta, mil sakslased, latgalid ja liivlased vallutasid Tartu linnuse ja piiskop Hermann tõi Tartusse oma piiskopitooli. Hiljemalt samal ajal ehk 13. sajandi ...

Nõidadest ja kurjadest vaimudest

Hingede aeg. Arvatakse, et nüüd on jälle sobilik vanad paganlikud rituaalid kolikambrist välja tuua. Kultuuriüritusi avatakse loitsudega ja küünal aknal näitab esivanemate hingedele teed koju. Ja nii edasi. Meie rikkalikest eba- ja paganausu kommetest jutustavad Kiviräha raamatud. Konkreetsemalt saame Meelis Friedenthali auhinnatud romaanist «Mesilased» lugeda, mida ja kuidas me uskusime 17. saj lõpus. Leideni noormees Laurentius Hylas sõidab postitõllaga läbi porise ja ...

Pea maha!

Oli aeg, mil inimesed uskusid, et kogu loodus on hingestatud, puud, kivid, vesi, tuli jne on elusad. Näiteks kivi käest pidi luba küsima, kui taheti ta peale istuda. Kui kivi halvasti koheldi, siis võis ta kätte maksta. On lugusid, kus räägitakse, kuidas puud öösiti kogunevad nõupidamisele. Vett ja tuld koheldi aupaklikult. Tule solvamine võis lõppeda surmaga. Nüüdsel ajal jagatakse maailmas olev elusaks ja elutuks. Linnainimene korraldab piknikke, gaasipliit on tarbeese, ...

Ühest kirikukontserdist

Neljapäeva, 24. oktoobri hommikul kinkis Eesti Vähiliidu president mulle pääsme Tallinna Jaani kirikus sama päeva õhtul toimuvale Eesti Vähiliidu heategevuskontserdile «Unistused elavad». Ütlesin, et ei poolda kirikus korraldatavaid kontserte. Ta vastas, et jäägu kontserdist osasaamine minu enese otsustada. Kuna ta oli kalli pileti oma raha eest  ostnud, otsustasin minna. Kontserdil esines kuus väga võimekat solisti G. Otsa nimelise Tallinna muusikakooli sümfooniaorkestri ...

Kristlus on eluline igal ajal

Loen huviga meediaväljaannetest kirikuga ja rahva usueluga seotut. Rohkem kui varem on avaldatud koguni akadeemiliselt mõtteid, et vanade võimustruktuuridega seotud kristlusel polevat enam pikka iga. Need pole originaalsed mõtted. Taoliste ennustustega on ateistliku eluvaatega kommunistlikud teoreetikud ja praktikud korduvalt sõna võtnud. Ühe inimpõlve kestelgi võib ristiusu püsimise kohta positiivselt otsustada. Olles üle elanud usuvastast tegevust nõukogude riigis, tulen ...

Quo vadis, Narva Aleksandri kogudus?

Villu Jürjo eelmisel nädalal ilmunud arvamusartikli pealkiri «Lugu, mis ootab järge» on asjakohaselt pealkirjastatud. Loo järg kõneleb sellest, kuidas kõrgemate kõlblusnormide kandjast, Narva kirikuõpetajast, saab inimene, kes on valmis jätma leivata 100 ehitusmehest peretoitjat ning viima lõpuks Eesti ühe uhkeima kiriku sundmüügini. See on lugu usaldusest, mida kuritarvitati. 2008. ja 2009. aastal olid Narva Aleksandri kiriku jaoks rasked ajad, halvas olukorras suurkiriku ...

Lugu, mis ootab järge

Jyrjo,Villu2010

Ühel 2011. aasta juulikuu päeval ostis kodanik M, nimetagem teda nõnda, tookord juba endiselt Sihtasutuse Narva Aleksandri Kirik projektijuhilt Heikki Lättemaalt ühe euro eest võlanõude Narva Aleksandri koguduse vastu 5,5 miljoni Eesti krooni peale. Et sellise võla kohta ühtegi dokumenti ei olnud, see ei huvitanud teda sugugi. Peaasi, et ta sai paberi, et ta sellise ostu on sooritanud. Ja edaspidi lisas ta enda nimele juba tiitli «Narva Aleksandri koguduse ...

Üksinda nii hea olla vaikuses. Üksindus ei tea elu tühjusest …

Õpetaja Arved Paul teenis Rõuge kogudust 10. juulist 1950 kuni arreteerimiseni 4. märtsil 1953. Tema sajanda sünniaastapäeva aegu on minu ees Arved Pauli luulekogu «Ja nutan tuuldetallatavaid karjamaid» (EELK Konsistooriumi kirjastus- ja informaatikaosakond, Tallinn 1993), käeulatus tollest kaugest ajast tänapäeva. Kirjaread kestavad eluajast kauem. Mitmete luuletuste all on kirjas Rõuge 1951. a, Rõuge 1952. a. «Kõige intensiivsem vaimse tegevuse aeg oli tal Rõuges,» märgib ...

Meie-tundest jääb vajaka

Holvandus,Juune

Keeleline mitmuslik meie on lihtsaim moodus viidata, et peale minu (ainsus) on keegi veel, et ma pole üksi, meid on rohkem, me olem jõud. Mõned keeled on isegi veel täpsemad, nad eritlevad kahte, kolme, nelja ja enamatki isikut, kellest meie koosneb. Sotsiaalne meie tähendab natuke rohkemat: on keegi, kel on peale minu sama, kuid minuga teatud ühisosa, näiteks ta arvab samuti nagu mina või on tal minuga muud ühishuvid. Või isegi omand. Sotsiaalne meie osutab veel sellele, ...

Üks küsimus

Sellel pühapäeval, 20. oktoobril toimuvatel kohalike omavalitsuste valimistel astuvad kandidaatidena üles ka mitmed EELK vaimulikud. Lootes osutuda valituks soovivad nad anda volikogu liikmena panuse oma koguduse ja kogukonna teenimisse. Eesti Kirik küsib: millise sõnumiga kandideerite?   Andres Mäevere, Võru Katariina koguduse õpetaja: Antud lubadused on täitmiseks! Põhitähelepanu inimesele, tema konkreetsetele probleemidele ja vajadustele! Võru linna ajalooline ...