Esileht » Arvamused » Arvamus »

Arvamus

«Noa laev» (Noah) – film kui jutlus

Kenaks tavaks on kujunenud, et aeg-ajalt tuleb ülestõusmispühadeks välja mingi usulise taustaga film. Selle aasta filmiks on Darren Aronofsky «Noa laev». Tegu on Vana Testamendi Noa lugudel baseeruva teosega. Kes Noa lugusid teab, mõistab, et üksnes Piibli tekstile toetudes üle kahe tunni kestvat filmi valmis ei tee. Nii on režissöör liitnud sellele muud pärimuslikku ainest ja kirjutanud omalt poolt materjali ka juurde. Selle tulemusel on sündinud põnev märulitüüpi film, ...

Luterlik identiteet – EELK väljakutse?

Tuleb ainult tervitada, et EELK peapiiskopi valimiste teemal võetakse üha rohkem sõna. Annab ju seegi võimalikele ülemkarjasekandidaatidele mõtteainet, kuidas tulevikus atra seada ja kirikuelule parimat kurssi leida. Ei tohi unustada, et peapiiskopi valimine pole pelgalt kirikupoliitiline sündmus, vaid kaalul on otsused, mis mõjutavad vahetult EELK vaimulikku elu, identiteeti ning sellest lähtuvaid praktikaid. Nõustun Veiko Vihuriga (EK 26.3.2014), et kiriku ühtsuspüüdeid ...

Uskmatu Tooma usust

17. sajandi alguses valminud Michelangelo Merisi da Caravaggio maal «Püha Tooma uskmatus» on vaadeldav kui piltlik tunnistus saabuvast mõistuse ajastust ja sellele järgnenud teadusrevolutsioonist. Toomas on surunud parema käe nimetissõrme Jeesuse küljehaava sisse ja uurib seda ettepoole kummardudes keskendunud tähelepanuga. Jeesus, kelle üks naelaauguga käsi hoiab haava paljastades toogat, on teise asetanud Tooma randmele ja tema rahulik pilk jälgib Tooma kätt. On selge, ...

Sipelgatest

Mine sipelga juurde, sina laisk, vaatle tema viise ja saa targaks! Kuigi tal ei ole pealikut, ülevaatajat ega valitsejat, valmistab ta siiski suvel oma leiva ja kogub lõikusajal oma toiduse. (Õp 6:6–8) Loodus ärkab uuele eluringile ja tuletab jälle meelde, et me elame keset elu, kes elab oma elu. Looduse ilu ja tarkus tunnistavad Looja kõigeväelisusest. Seda imetledes kohtume temaga, nii nagu raamatut lugedes või maali vaadates kohtume nende autorite isiksusega. Imelik, et ...

Peterburi Jaani kirik on nüüd ametlikult Eesti riigi valduses

Täna toimus Estonia talveaias pressikonverents, kus Peterburi Jaani kiriku taastamise ja tagastamise protsessiga kõige vahetumalt seotud inimesed avasid kogu protsessi telgitaguseid avasid. Teiste hulgas olid kohal välisminster Urmas Paet, Eesti Evangeelse Luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder, Rahvusooper Estonia peadirektor Aivar Mäe, Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten ja kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene. 2011. aasta veebruaris pärast põhjalikku ...

Abielu vajab kiriku tuge

Ruotsala,Pia  2013

Viimase kuu olen pühendanud abielule, aga mitte ainult enda omale, vaid Eesti esimese abielukonverentsi korraldamisele. 29. märtsil toimus Tallinnas kristlik abielufestival «Kahekesi koos». Selle korraldajaks oli Eesti Evangeelse Alliansi abielutoimkond, keda toetas ka Eesti Kirikute Nõukogu. Pereelus on tähtis leida aega laste jaoks, kuid veel tähtsam on leida aega abikaasa jaoks. Abielufestivalil jagasid Karmen ja Meelis Maikalu sama mõtet oma vanema lapse sõnadega, mida ...

Loomise asemel lõhkuda ehk pildike Väike-Maarjast

Väljas on kerged külmakraadid, on eestimaine talv. Pimeduse saabudes süttivad akende taga soojades tubades tuled. Istutakse teleri ees, meenutatakse tänast ja arutatakse homset. Keegi ei peksa aknaid puruks, ei lükka autosid kummuli ega lõhu naabri korteri ust maha. See on idüll, mis sobitub romantilisse filmi või seebiseriaali. Sest elu ühes tavalises Pandivere kõrgustikul asuvas vallakeskuses on paraku hoopis teine. Läbi tiheneva pimeduse liiguvad tumedad kogud. Nende ...

Ettepanek Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku reformimiseks

Vihuri,Veiko

EELKs on peagi päevakorral ülemkarjase valimine. Juba ongi alanud arutelu selle üle, mida oodata uuelt peapiiskopilt ja milliseid muudatusi kirik vajab. Kirik on keerulises olukorras. Luterlaste arv Eestis jääb esmakordselt ajaloos alla õigeusklike arvule ning meie riiki peetakse üheks sekulaarsemaks kogu maailmas. Sisemiselt on EELK üsna killustatud ning keda peapiiskopiks ka ei valitaks, tuleb tal arvestada erinevate suundade ja visioonidega ning püüda mingisugustki ...

Eesti eetilisest elust kristlikus võtmes

M6tsnik,Helmut

Eetika tähendab eelkõige inimestevahelise käitumise norme, mis võimaldavad konfliktivaba suhtlemist. Aga ka muu ümbritseva loodusega suhtlemise normid kuuluvad eetika valdkonda. Kõige olulisemad ja universaalsemad eetilised käitumisnormid on kirja pandud Piiblis. Nende hulgast kõige olulisem on Matteuse evangeeliumis (7:12): «Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele!» Selle kristliku eetilise normi paralleelvorm on Luuka evangeeliumis ...

Peapiiskop on hääletustulemus

Susi,Rannar_2004

19. veebruari Eesti Kirikus oli kaks pikemat lugu eelseisvate peapiiskopi valimiste teemal, pluss veel Mihkel Kuke juhtkiri samast vallast. Thomas-Andreas Põderi ettepanekut, et peapiiskopi ametiaeg olgu kümme aastat, pean väga mõistlikuks. Praegu on see valimisest ja ametisseseadmisest (kuni kuus kuud hiljem) kuni 65aastaseks saamiseni. Kirikukogu võib seda aega veel pikendada viis aastat. Einar Soone ametiaega pikendas kirikukogu 24. aprillil 2012 Rakveres. Nii et ...

Peapiiskop peab esmalt olema palvetaja

Hoolimata võimalikest struktuursetest muudatustest, hoolimata sellest, et kirikus on ka praegu rohkem kui üks piiskop ning nende arv võib ja peabki kasvama, hoolimata kirikuvalitsuse suurusest, on ikka üks kirikupea, kes on erinevate arusaamade ja vaidluste puhul otsustavaks instantsiks, andes lõpliku ja viimase vastuse eriarvamuste üleskerkimise puhul. Peapiiskopi valimisel sügisesel kirikukogul langetatakse otsus hoolimata kõikidest argumentidest subjektiivselt, inimliku ...

Üks küsimus: Mis on tänapäeval paastu eesmärk?

kibur 2013

Tauno Kibur, Tapa Jakobi koguduse õpetaja: Kõigepealt natuke sellest, kuidas paastu kirjeldatakse Piibli heebrea keeles. Hbr sõna tsum või tsom väljendab vanades piktogrammides küljeli oleva inimesena ja lainetes vee pinnana (m väljendab ka pulseerimist; verd, liikumist) vaikiolekut/tagasitõmbumist/peidusolekut enne uue ringi algust – nõnda on see ilmselt väga arhailine sõna ja on tähendanud üleminekuaega talvest kevadesse, mil talvevarud on lõppemas ja uus toiduring pole ...

Harimatus ajab lausa karjuma

Meil on nii suur harimatus religiooni suhtes, et lausa karjuma ajab. Kui näiteks loeme repliike Toomas Pauli artiklite kohta lehtedes, siis tuleb küll hirm naha vahele – kuidas saab nii harimatu olla! Ja eks ole ikkagi selles süü, et meil puudub koolis usuõpetus. Eesti vabariigi esimese iseseisvuse ajal andis Tennmann välja lastele kooliõpikutena väikesi raamatukesi usuõpetuseks. Praegu meil puuduvad spetsiaalsed kooli jaoks kirjutatud raamatud. Olgu tegu luteri või muu ...

Riigil on kindel partner

Kiisler,

Austatud metropoliit, peapiiskop, piiskopid, kloostriülem iguumenja Filareta, kirikute esindajad! Täna tähistame Eesti Kirikute Nõukogu asutamist siinsamas Kuremäe kloostris veerandsada aastat tagasi. Praegusest perspektiivist vaadatuna võib öelda, et EKN on olnud Jumala õnnistuseks Eesti kristlaskonnale, andes ja kujundades üksmeelt kristlaskonna enese sees ning erinevate kirikute vahel. Tänases Eestis on palju sellist, mida me kogeme iseenesestmõistetavusena. Nende ...

Mõeldes vabariigi aastapäevale

Kaido Soom

Eesti vabariigi aastapäev annab hea põhjuse oma kodumaale mõtlemiseks. Meediat jälgides tekib tunne, et siin on kõik halvasti ja Eesti ei kannata välja võrdlust muu maailmaga. Mis siin salata, elus on ette tulnud hetki, mil olen samuti mõelnud ja soovinud ust enda selja taga kinni panna. Viibisin pool aastat Eestist eemal, Euroopa südames Berliinis. Nägin ka neid tugevaid plusse, mis on meie ühiskonnal ja kirikul. Jagan oma mõtteid ja ennekõike positiivset, mis on Eesti ...