Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Rondellus – Maarjamaalt Marylandi

10.03.2004 | | Rubriik: Kultuurielu, Muusika

Baltimore eesti kogudusele armsas Markuse kirikus kõlas 14. veebruaril kaunis keskaegne muusika.
Üle sajapealisele publikule, mis koosnes nii eesti koguduse liikmetest kui ka ameerika muusikahuvilistest (kes moodustasid enamuse) esines Rondellus oma esimese kontserdiga siinpool ookeani. Rondellus esines neljaliikmelisena: ansambli asutajad Maria ja Robert Staak, Evi Kopli ja Veikko Kiiver.
Programm «Salve Stella» koosnes neitsi Maarjale pühendatud keskaegsest muusikast (gregooriuse koraal, Hildegard Bingent, itaalia laude spirituali, tundmatud heliloojad). Sellega toodi keskaja muusikat selle hällist – Vana-Euroopast ja Maarjamaalt – uude maailma ja teisele Maarjamaale, Marylandi.
Esitatud muusika pärines Itaaliast, Hispaaniast, Inglismaalt ja Saksamaalt. Kaunis kontsert oli aga raamitud kahe vana eesti vaimuliku laulu vahele – «Mu süda, ärka üles» ja «Ma tänan sind».
Märk kuulajate hinge
E.E.L.K. Baltimore Markuse koguduse esimees Fred Ise tervitas kontserdi alguses kõiki, kes erilise sündmuse puhul olid kohale tulnud. Aukülalistena olid kontserdil Delaware-Marylandi sinodi globaalse missiooni esimees reverent Darrel Layman abikaasaga ning St. Stepheni ja St. Jamesi luteri kiriku pastor reverent Lowell Thompson abikaasaga. Ka mainis Fred Ise, et ELCA (Evangelical Lutheran Church of America) sinodi 60liikmeline grupp läheb suvel Eestisse, et sõlmida Eesti Evangeelse Luterliku Kirikuga veelgi tihedamaid sidemeid.
Esimese noodiga, mis vana Markuse kiriku lae alla paisus, oli selge, et esinejatel on tugevad ja kaunid hääled. Ligi pooled palad kuulusid nn Il laudario di Cortona kogusse, alates XIII sajandist Kesk-Itaalias paiknevas linnakeses Cortonas kirja pandud kiituslaulud. Need «laude» laulud on omapärased ka selle poolest, et nende sõnad on vanas itaalia keeles, kuna keskaegse Euroopa vaimulikus muusikas oli ainuvalitsejaks ladina keel.
Kaunilt kõlas XII sajandil elanud nunna Hildegard von Bingeni «O frondens virga» ja XIV
sajandi inglise motett «Salve sancta parens». Teised laulud pärinesid XIII sajandi Firenze käsikirjadest ja XII sajandi Codex Calixtinusest.
Esinejad saatsid oma laule vanade pillide järgi valmistatud koopiatel. Robert Staak selgitas, et originaalpille on küll muuseumides ja kollektsioonides, aga need on niivõrd haprad või halvas korras, et nendega enam mängida ei saa ja sellepärast on katsutud neid üsna täpselt järele teha. Robert Staak mängis saateks vaikset-vaikset lautot ja raamtrummi.
Maria Staak väntas üsna omapärast pilli, mille nimetus on ehk tuntuim inglise keeles «hurdy-gurdy», eesti keeles aga rataslüüra ehk sinfonia. Evi Kopli saatis mõnd laulu viiuli eelkäijal fiidlil. Laulud paisusid taeva poole ja tungisid südamesse. Kas ühel, kahel, kolmel või neljal häälel, iga jumalaemale pühendatud kiituslaul kõlas puhtalt ja kaunilt, jättes oma märgi kuulajate hinge isegi siis, kui heli oli juba vaibunud.
Oluline toonide kooskõla
Rondelluse muusikud on enam kui muusikud. Tuleb ju arvestada sellega, et keegi ei tea, kuidas keskaja muusika tegelikult kõlas. Kuna tänapäeva muusikas on täpselt märgitud noodi pikkus, valjus, tempo, pausid jne, pandi keskaegne muusika kirja lakooniliselt, rütmi ei märgitudki. Pea iga helilooja kirjutas noote oma äranägemise järgi ja sellepärast on vanadest käsikirjadest raske välja mõistatada viiside tõlgendust.
See tähendab, et tänapäeva keskaegse muusika ansamblid esitavad leitud palasid poolimprovisatsiooniliselt, kasutades oma fantaasiat, et kinni püüda sajandeid tagasi oma loomingut kirja pannud muusikamehe kõrvus ja hinges helisenut.
Ansamblis Rondellus vormib laule peamiselt Maria Staak. Esitatud meloodiad on küll iseenesest lihtsad, aga neid on siiski raske laulda. Veikko Kiiveri sõnul on nende meloodiate
laulmine rohkem intellektuaalne kui emotsionaalne. Oluline on toonide kooskõla värv ja intonatsioon.
Publik aplodeeris andekaile muusikuile püsti seistes. Neid tänas Baltimore koguduse pastor Heino Nurk ja Eesti Kooli õpilased Teele ja Laine Jõgi andsid esinejatele lilli.
Tiina Ets
——————-
Artikli autor Tiina Ets pälvis president Arnold Rüütlilt vabariigi 86. aastapäeval Valgetähe medali eestluse hoidmise eest Ameerika Ühendriikides.
Tiina Ets on sündinud 1953. aastal Baltimores Marylandi osariigis. Ta sai bakalaureusekraadi bioloogia ja saksa keele alal Western Maryland College’ist ning magistrikraadi saksa keele lingvistika alal Georgetown University’st. Töötab vabakutselise tõlgina Marylandis, on tõlkinud korduvalt USA presidenti ja paljusid Eestist siia tulnud õppureid ja poliitikuid. Tiina, tema abikaasa Agu, poeg Taivo ning tütred Marika ja Hillevi kuuluvad E.E.L.K. Baltimore Markuse kogudusse.
Tiina sõnul on tema elus olnud nagu iseenesest arusaadav, et ta võtab osa välis-eesti organisatsioonide tegevusest, sest ta on eesti ühiskonnas üles kasvanud ja tema parimad sõbrad on eesti päritolu. Nendega koos on tal meeldiv olla.
Autori tutvustuse on Eesti Kirikule vahendanud Heino Nurk.

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)