1. novembril kohtus regionaalminister
Jaan Õunapuu Jõgeva- ja Tartumaa vanausulistega. Siseministeerium on
Peipsi-äärse vanausuliste kultuuri säilitamiseks eraldanud selle aasta
lisaeelarvest miljon krooni.

Nimetatud summa eest restaureeritakse ning
konserveeritakse vanausuliste raamatuid ja käsikirju. Minister Õunapuu on
nimetanud, et tema arvates võiks vanausuliste omapärane kultuuriruum UNESCO
maailmapärandisse kuuluda. 

Vanausuliste kirikuraamatutega on seni
tegelenud Tartu Ülikooli spin-off 
(ülikooli juurest välja kasvanud) firma OÜ Mandragora, mille töötajad on
ka koostanud registri kõikidest kirikuraamatutest. Mandragora juht Ene Sarap
ütles Eesti Kirikule, et praegu ei ole teada, kes ministeeriumi eraldatud raha
eest raamatuid restaureerima hakkab. «Väärtuslikumad nendest on vaja ka
digitaliseerida,» lisas ta.

Sarapi sõnul on tänuväärset tööd teinud
Peipsiääre Arengu Sihtasutus, mille kaudu raamatute restaureerimine on alguse
saanud. «Üks huvitavamatest sellelaadsetest on ehk Irmosõ Varnjast,» rääkis
Sarap. Ta märkis, et koostööst on huvitatud nii riik kui ka Peipsi-äärsed
usklikud.

«Vanausuliste omanäoline elu,
arhitektuur, kombestik, usk ja kultuuripärand  rikastab oluliselt
Eesti  kultuuri,» põhjendas ta riigi huvi vanausuliste kultuuri
kaitsmisel. Vanausulised omalt poolt soovivad, et nende kirikud ei laguneks,
oleksid hooldatud ja turvalised ning 
kirikuraamatud oleksid kasutuskõlblikud ja ikonostaas säiliks.

Praegu elab Eestis umbes 15 000
vanausuliste järglast, kes püüavad elustada vanu traditsioone. XVIII saj teisel
poolel ehitati Varnjas, Kallastel, Kasepääl, Kolkjas ja Mustvees pühakodasid,
mis XIX saj esimesel poolel suleti – 1840. aastail pitseeriti kinni kõik
palvekojad ja kogu paikkonnas säilis vaid Kasepää palvemaja.

Raja külas töötas eelmise sajandi alguses
tuntud ikoonimaali koolkonna rajanud Gavriil Frolov (1854–1930). 

Vanausu taassünd algas 1995. a, mil
taastati Eesti Vanausuliste Koguduste Liit. Eestis on registreeritud 11
vanausuliste kogudust – 9 Peipsi ääres, üks Tallinnas ja üks Tartus.

Kristel Neitsov