Reliikvia Põltsamaal

10.02.2009 | | Rubriik: Määratlemata

Talvepäevade taliolümpia kultuurimaja pargis. Foto: Kaire Kivisukk

Põltsamaal toimusid järjekordsed üle-eestilised kirikunoorte talvepäevad, juba teist korda oikumeenilised. Käisin seal minagi.

Mida ma seal tegin? Mu ülesanne oli valvata kolme EELK Nõo koguduse noort, kuid seda polnudki vaja teha: nad jäid festivaliprogrammi kütkesse.
Mida ma seal nägin? Nägin rõõmsaid ja teotahtelisi noori alates 13. eluaastast, kes suhtusid tähelepanu ja sõprusega nii oma eakaaslasisse kui nooremaisse ja vanemaisse, kes kuulusid eri kirikuisse ja kellele Jeesuse koorma kandmine ei tundunud olevat mingi eriline pingutus. Nägin asjalikke ja samal ajal jäägitult noortega suhtlemisele keskendunud täiskasvanuid, kes näisid ka ise sellest suhtlemisest jõudu ammutavat. Nägin õhtupimedat ja päevavalget värske lume järele lõhnavat veebruarikuist Põltsamaa linna, kus koos noortega reliikviat otsides ja hoides ringi jooksin.
Mida ma seal kuulsin? Kuulsin häid sõnavõtte. Näiteks viisi, kuidas katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan avas noortepäevade teemasõna «reliikvia» kaks vastandlikku tähendust: jäänus, mida hinnatakse, ja jäänus, mis unustatakse. Või viisi, kuidas preester Vello Salo tekitas noortes huvi piiblieksegeesi vastu. Kuulsin head muusikat heas esituses: Pekka Simojokilt, Timo Ligelt jt.
Mida ma seal tundsin? Kokkukuuluvustunnet noorte, noortejuhtide, külaliste ja Jumalaga.
Mis mulle eriti meelde jäi? Pekka Simojoki, keda ma polnud varem näinud, ainult imetlenud ja laulnud tema laule. Nüüd nägin ja kuulsin tema võluvat ja mõjuvat viisi kuulutada läbi laulu, pillimängu ja laulude vahetekstide evangeeliumi, ning minu sümpaatia kasvas veelgi.
Millest ma ilma jäin? Seoses osavõtuga Eesti gospelmuusika auhindade jagamisest Tallinnas jäin ilma talvepäevade taliolümpiast Põltsamaa kultuurimaja pargis, intervjuust preester Vello Saloga, oikumeenilisest kristliku noorsootöö ümarlauast «Noored, kogudus ja ühiskond», rühmatöödest, filmivõtetest, Emmause missast, keskööpalvusest õigeusu kirikus, paarist maitsvast söögikorrast ja paljust muust. C’est la vie!
Kellele olen tänulik? Esmalt talvepäevi korraldanud EELK Põltsamaa Niguliste ja EKNK Põltsamaa Jordani kogudusele, õp Markus Haamerile ja Meelis Maikalule, Laste- ja Noorsootöö Ühendusele ja EEKBKL Jõgeva koguduse esindajaile, projektijuht Ulvi Uutarile, paljudele eri töövaldkondade juhtidele ja vabatahtlikele. Samuti sponsoritele. Ja last but not least, kõigile noortele, kes ei pidanud paljuks keset koolitööd ühel nädalavahetusel «suureks koguduseks» (Ps 22:26) kokku tulla, ning Talle, kes nad oma kiituseks kokku tõi.

Mart Jaanson,
Nõo koguduse õpetaja

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)