Religiooniõpetuse vanker liigub edasi

Religiooniõpetajate liit kutsub oma liikmeid ja teisigi huvilisi veebruaris aastakonverentsile.

Entusiastlikumad religiooniga tegelejad on alati oodanud muinasjutulisi imetegusid, mis kiiresti ja efektselt kõik probleemid lahendavad, küps religioossus seevastu näeb imesid ka väikestes detailides, tagasihoidlikes sündmustes ja kõige ümbritseva kiuste ikka püsivates nähtustes.

Küllap on paljud meist oodanud kannatamatult suurt hüpet religiooniõpetuse valdkonnas, mis oluliselt täiendaks ühiskonna usulist haridust ja haritust ning mõjuks tervikuna Eesti haridusele tervendavalt. Tundub, et sedalaadi imet pole juhtunud, seevastu võib jälgida religiooniõpetuse vaikset sammsammulist arengut aineks, mille õpetamisest on huvitunud üha rohkem koole. Mul on hea meel kirjutada just sedalaadi religiooniõpetuse imest.

Konverents

Religiooniõpetuse arengule on olnud omane tendents, et seal on olemas stabiilsed iga-aastased sündmused, millele lisatakse jõudumööda uusi. Üheks kindlaks ürituseks on igal aastal toimuv religiooniõpetajate konverents.

Käesoleval aastal on konverentsi ajaks plaanitud 13.–14. veebruar. Esimesel päeval koguneme õhtul Usuteaduse Instituuti (Pühavaimu 6), kus kell 19 peetakse Eesti Religiooniõpetajate Liidu üldkoosolekut. Õhtul on ka aega üksteisega rääkida, kogemusi vahetada, tulevikuplaane pidada. See on võimalus, milleks ühepäevastel kokkusaamistel ikka ja jälle aega väheks jääb.

Teisel päeval toimub Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilises Seminaris (Narva mnt 51) tavapärane konverents. Teemaks on seekord «Tervikut otsides – killud religioonist ajaloo, kirjanduse, kunstiajaloo ja religiooniõpetuse tundides». Alustame kell 10 registreerimisega, sisuline konverents algab 10.30 ja lõpeb kella 16 paiku.

Nagu teemast välja lugeda võib, on seekord põhiteemaks religiooniõpetuse ja humanitaarainete suhted. Ettekandjad analüüsivad religiooniteemade kajastamist erinevates õpikutes ja ainekavades, toovad näiteid ainetevahelise lõimimise võimalustest, tõstatavad probleeme.

Humoorikalt öeldes püüame selgusele jõuda, kas kirjanduses, filosoofias ja religiooniõpetuses õpetatakse ikka sama Augustinust ja kuidas teda maalidelt ära tunda.

Konverentsi osalustasu on liidu liikmetele 50 ning teistele 100 krooni. Eelregistreerimine kestab 8. veebruarini e-posti aadressil heli.kunnapas@eelk.ee. Osalustasu ning liidu 2009. a liikmemaksu (100 krooni) saab maksta eelnevalt Eesti Religiooniõpetajate Liidu pangakontole 221011418512 või sularahas kohapeal. 

Kaalutletud areng

Religiooniõpetuse arengut jälgides tahaksin veel kord rõhutada selle pidevust. Mõned viljad on juba küpsemas, näiteks tundub, et uus seadusandlus hariduses on muutumas religiooniõpetuse jaoks pisut soosivamaks, huvi religiooniküsimuste vastu on ühiskonnas säilinud, mulle tundub ka, et dialoogivalmidus ja avatus on religiooniteemade arutamise puhul süvenenud. Kasutagem siis neid võimalusi, et religiooniõpetuse vanker rahulikult ja kaalutletult ikka edasi veereks. 

Toomas Jürgenstein,
usundiõpetuse ja filosoofia õpetaja

Üleskutse osaleda olümpiaadil

Uueks väljakutseks, mida sooviksime sellel aastal õpilastele ja õpetajatele pakkuda, on olümpiaad.

On ju väljundi pakkumine ainest sügavamalt huvitatud õpilastele iga õppeaine loomulik osa. Olümpiaad koosneb kahest voorust ja sellest võivad osa võtta kõik gümnaasiumide, kuid ka kutseõppeasutuste ja põhikoolide õpilased, kes on sündinud aastal 1988 või hiljem.

Esimese vooru ülesandeks on religiooniteemaline essee (1000–1500 sõna), mis tuleb hiljemalt 2. märtsiks saata aadressil toomas@htg.tartu.ee, kust need saadetakse anonüümselt edasi žüriile.

Esseede teemad on järgmised.

• Ma pühendasin oma südame teadlikult otsima ja uurima kõike, mis taeva all sünnib: see on õnnetu ülesanne, mille Jumal on andnud inimlastele nende vaevamiseks. Ma nägin igasugu tegusid, mis päikese all tehakse, ja vaata, see kõik on tühi töö ja vaimunärimine. (Koguja 1:13–14)

• Mõistja pole paljuteadja / paljuteadja pole mõistja (Lao-zi).

• Teadus hävitab religiooni seda ignoreerides (Arthur C. Clarke).

Esseede hindamisel lähtutakse eelkõige teema lahtimõtestamise ja analüüsimise oskusest, kuid arvestatakse ka teemakohaste allikate kasutamist, kriitilist mõtlemist ja korrektset vormi.

Esseele tuleb lisada isikuandmed (ees- ja perekonnanimi, kool ja klass, sünniaeg, isiklikud kontaktandmed: telefon, e-post). Põhjalikumalt saab olümpiaadist lugeda selle kodulehelt http://relolymp.wordpress.com/.