Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Religiooniõpetus aitab mõista inimkonda ja tema olemust

05.04.2006 | | Rubriik: Kirikuelu

Eesti, Läti ja Soome religiooniõpetuse sarnasustest ja erinevustest räägiti hiljuti Soome Instituudi korraldatud seminaril Tallinnas.

Religiooniõpetus koolides on teema, mis paneb paljusid sõna võtma. Alates sellest, kas  kutsuda seda religiooni- või usuõpetuseks, kuni selleni, kes ikkagi peaks seda ainet lastele õpetama ja kas õpetaja tohib ise üldse mingi konfessiooni liige olla.

Kui meil on religiooniõpetus rangelt vabatahtlik, siis Lätis on alates möödunud õppeaastast algkoolis kristlik õpetus kohustuslik, kuid vanemate soovil võib valida ka eetikatunnid. Soomes, kus enamik elanikest on luterlased, on kooli usuõpetusel juba pikad traditsioonid.

Leerikoolis käivad peaaegu kõik noored

Kuna Soomes on viimastel aastatel suurenenud sisserändajate hulk, siis oli vaja uuendada ka usuvabadusseadust ning 2003. aastal valitsus selle vastu võttiski. Tallinna soome koguduse õpetaja Heikki Arikka sõnul on muudatused siiski väikesed. Usuvabadusseadus valmis haridus-, sise- ja justiitsministeeriumi koostöös.

Soomes on kõigil usuvabadus, 84% elanikkonnast on luterlased, 1% teistest uskudest ning 15% uskmatud. Kirikus ja koolis antav usuõpetus seisavad teineteisest eraldi. Kirikus on leerikoolid, kuhu minnakse 15aastaselt ja huvitav on see, et tervelt 95% Soome noortest käib seal. Mis tähendab seda, et ka märgatav hulk usust väljaspool seisvaid läheb leerikooli.

Heikki Arikka ütles, et ilma usuta ei saa mõista inimkonda ja tema olemust. Ka Soome lipp on siniristilipp. Kogu Euroopa haridus on alguse saanud kirikust, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon põhineb kümnel käsul. Soome noortele selgitatakse eetika küsimusi just kiriku kaudu.

Eestis on 200 religiooniõpetajat

Religiooniõpetus Eesti koolides erineb Soome omast juba seetõttu, et meie rahvast on kirikuliikmed vaevalt pooled. Religiooniõpetust reguleerib meil põhiseadus (riigikirikut pole, on usuvabadus), haridusseadus (õpetamine on vabatahtlik), põhikooli ja gümnaasiumi seadus (õpetatakse siis, kui on vähemalt 15 soovijat).

On olemas õppekavad (viimane 2002), lähtutud on ÜRO inimõiguste ja lapse õiguste deklaratsioonist. Religiooniõpetus on mittekonfessionaalne ja õpetaja peab olema kõrgharidusega. Siseministeeriumi usuasjade osakonnajuhataja Ilmo Au sõnul on selliseid õpetajaid praegu 200.

Läti algkoolis kristlik õpetus

Lätlased on meist ette jõudnud, sest neil kinnitas valitsus 2004. aasta juunis algkoolidele õppekava, kus kristlik õpetus on kohustuslik, kuid vanematel on õigus selle asemel valida ka eetikaõpetus. Läti suursaatkonna kultuuri- ja pressiatašee Guntars Godins leidis küll, et õppekava vajab muutmist, sest on lastele liiga raske.

Põhikoolis ja gümnaasiumis on religiooniõpetus kooli valikul. Lätis on praegu 1800 kristliku õpetuse õpetajat. Probleem on siiski nende saamises, ehkki õppida saab seitsmes kõrgkoolis, nõutav on nii kõrgem pedagoogiline kui ka usuteaduslik haridus.

Rocca al Mare kooli inimeseõpetuse õpetaja, Tallinna Kaarli koguduse vaimulik Jaak Aus ütles, et aine põhieesmärk on anda tuge lapse kasvatamisel ja pakkuda talle võimalusi iseseisvaks inimeseks kasvamisel. Samuti arendada inimlikke väärtusi, õpetada neid talle (nt mõtle, mis on hea ja mis on halb). Väga oluline on, et laps tunnis aktiivselt kaasa töötaks.

Soomes käivad uskmatud usuõpetuse tunnis

Religiooniõpetus on Soome koolides väärtuskasvatuse selgroog, on Soome Usuõpetajate Liidu esimees Hannu Koskinen veendunud. Religiooniõpetuse aluseks on luterlus, sest peaaegu kõik inimesed on luterlased. Õigeusu kirik on Soome teine rahvuskirik, levinud peamiselt Karjalas ja lapsed saavad seal õigeusule tuginevat usuõpetust.

Usuõpetuse kõrval õpib maailmavaateõpetust 4% õpilastest, mis on vähem kui end uskmatuteks (15%) määratlevad. Hannu Koskineni sõnul võtavad paljud uskmatute lapsed usuõpetuse tundidest osa. Soomes on levinud ütlus, et ateist on ka luterlasest ateist. Koskinen rõhutas, et lapse põhiõigus on saada oma usuõpetust.

Põhikoolis on usuõpetus kohustuslik, kirik ja kool teevad tihedat koostööd. «Usuõpetuse eesmärk on anda lapsele kultuuritaust; moraal ja eetika on lisatoode, mitte peamine. See on osa täisväärtuslikuks kodanikuks kujunemisel,» ütles Hannu Koskinen. Ta rõhutas, et tänapäeva multikultuurses maailmas vajame mõistmist, au ja peenetundelisust, peame mõistma teisi kultuure.

Muutuv maailm seab uued suunad

Religiooniõpetuse tähtsus suureneb muutuvas maailmas. Helsingi ülikooli prorektor pedagoogikadoktor Hannele Niemi ütles, et globaliseerumine, terrorism, eri kultuuride kokkupõrked mõjutavad kooli usuõpetust. Kui inimesed üksteist ei mõista, siis sünnivad arusaamatused.

Usuõpetus saab siin palju ära teha, tuleb aidata mõista erinevate uskude keelt. Immanuel Kant on öelnud, et inimene peab sündima kaks korda: bioloogiliselt ja kultuuriliselt. Hannele Niemi sõnul saab usuõpetus siin palju ära teha. Ka tema esinemisest jäi kõlama mõte: inimene tahab endast terviku luua ja usuõpetus on siin toeks.

Teoloogiadoktor Pille Valk tutvustas seminaril Eesti religiooniõpetuse kontseptsiooni ja sotsioloog Andrus Saar rääkis õpilaste hoiakutest ja suhtumisest religiooniõpetusse.

Tiiu Pikkur

3 Kommentaari artiklile “Religiooniõpetus aitab mõista inimkonda ja tema olemust”

  1. Külaline ütleb:

    Huvitav, Tiiu Pikkur vist siiski oli sel seminaril lõpuni ja pidi nägema seda, et Andrus Saare uuringumaterjale tutvustas Pille Valk, kuna A.Saar oli sel päeval haige. Tühine ebatäpsus küll, aga… :roll

  2. Külaline ütleb:

    :)

  3. Külaline ütleb:

    :roll :eek :upset :zzz :sigh :p 8) :grin ;) :?

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)