Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Religiooni uurimine on interdistsiplinaarne

19.01.2011 | | Rubriik: Kultuurielu, Teoloogilist

 Akadeemilise Teoloogia Seltsi väljaanne Usuteaduslik Ajakiri on sel korral pühendatud Uku Masingu ja Arthur Võõbuse mälestusele, keda peavad omaks nii teoloogid kui kultuuriteadlased.
Tegemist on kultuuriteooria tippkeskuse erinumbriga, milles avaldatud uurimuste ühisteemaks nimetab Tartu ülikooli usuteaduskonna dekaan Riho Altnurme religiooni seost kultuuri ja kultuuriteooriaga. «Religioon oma mitmesugustes avaldumisvormides mõjutab kultuuriprotsesse ja osaleb nendes ning tema uurimine on interdistsiplinaarne,» kinnitab Altnurme saatesõnas.
Religiooni uurimise probleeme vaagib avaartiklis Lea Altnurme, kes märgib, et religioon muutub hilises modernismis pigem rohkem kui vähem tähtsaks ning sellest möödavaatamine sotsiaalteoreetilistes aruteludes on olnud viga.
Anne Kulli ja Rein Tiganiku artiklis, mis kõneleb religioonist ja sotsiaalsest kontrollist tänapäeva kultuuriruumis, tõstatub küsimus: kas religioon suudab postmodernistlikus ühiskonnas efektiivselt teostada sotsiaalset kontrolli?
Maisest ja taevasest kodumaast kirjutab Aivar Jürgenson. Kristliku askeesi ja munkluse uuringuid Tartu ülikoolis enne Arthur Võõbust ja tema kaasajal tutvustab Marju Lepajõe. Uku Masingust kui teoloogist, kes tegeles XX sajandil Eestis kõige intensiivsemalt ja laiahaardelisemalt erinevate religioonidega, kirjutab Thomas-Andreas Põder.
Surmakultuuri suundumusi tänapäeval tutvustab Marju Kõivupuu. Religiooni kui etnilise identiteedi sümbolit sahha (jakuudi) nüüdisaegses muusikas käsitleb Aimar Ventsel.
Eesti Kirik

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)