Raske õppustel, kerge lahingus

Möödunud pühapäeval jõudis lõpule missionädal «Laul ja vabadus» Läänemaal. Tähistasime okupatsiooni lõppemist ja vabaks saamist 20 aastat tagasi. Vabaduse ootust aitas raskel ajal kanda laul. Eestile on laulev revolutsioon tuntud mõiste. Laul ja vabadus – need märksõnad on igale eestlasele olulised. Usklikule on laul jõu ja Jumala austamise vorm. Laulu osa missiol kujundas lastekoori Juhhei! kontsert, tänujumalateenistusel 300-liikmeline ühendkoor ja solistid. Kõige meeldejäävama kogemuse andis koraalimaraton, kus 73 tunniga lauldi 484 laulu kiriku laulu- ja palveraamatust. Kui muremõtted igapäevaelust vaevavad südant, siis laul aitab neist üle vaadata.
Meenutasime esimest missiot aastal 1991 Lääne ja Pärnu praostkonnas. Tookord andis see kogemuse, kuidas hakata kirikutööd arendama vabas ühiskonnas. Nüüd saime kogeda omavalitsuste tasandil toimivat koostööd. Oikumeenilistele kirikutele ja organisatsioonidele lisaks olid missio korraldamisel partneriteks Lääne maavalitsus, Haapsalu linnavalitsus, Kaitseliidu Lääne malev, politsei- ja päästeamet.
Eriliseks muutis kokkutuleku liputseremoonia. Kõigi Eesti maakondade lipud olid kohal, ühendades meid kogu Eestimaaga. Tseremoonia ajal pidasid oikumeenilised kirikujuhid palve meie maa ja rahva eest. See palvehetk ühendab meid ja kinnitab usku ning lootust.
Erilise elevuse põhjustas mootorratturite paraad, milles 80 tsiklit kirikukellade saatel läbi linna piiskopilinnuse õuele sõitsid. Meeldivaks üllatuseks oli poole suurem mootorratturite arv ja innukus olla kohal.
Oikumeenilisel jumalateenistusel teenisid kaasa peapiiskop Andres Põder ja Joel Luhamets. Muusikaprogrammi juhtis Lehari Kaustel ja osalesid Haapsalu Kammerorkester, saatebänd Matis Metsala juhtimisel, Misjonikoor ning solistid Jana Abzalon ja Raimondo Laikre.
Toimunust kokkuvõtete tegemiseks kulub aega, kuid esialgsed mõtted hakkavad juba kujunema. Neid päevi ette valmistades saime kogeda head koostööd. Toimkondade inimesed lõid kaasa oma põhitöö kõrvalt, andes igaüks oma osa. Peame tänuga tõdema, et kõik plaanitu ka toimus. Maavanema kt Merle Mäesalu rõhutaski oma kõnes, et Eestis võiks olla rohkem ühtekuuluvustunnet. Usun, et paljudele sai see missionädal just sellise ühtekuuluvusetunde kinnituseks.
Kümnesse päeva mahtus sadakond erinevat ettevõtmist. EELK Lääne praostkonna ja maakonna kogudused said need ise ette valmistada ja tegid koostööd misjonikeskuse ja Nelja Tuule ristirännaku rühmadega. Kõik toimis hea organiseerimise tulemusena, aga näitas ka, kes on valmis pakutud võimalusi kasutama ja kes veel mitte. 
Ettevalmistuste ajal käisin Soomes Kalevi Lehtise matustel avaldamas tänu evangelistile, kes oli esimese missio peakõneleja ja valmistus tulema meid teenima ka seekord, kuid sai kuu aega varem kojukutse. Tema missio jõudis võiduka lõpuni.
Ühiskond sai Läänemaal peetud taasiseseisvumise tähistamisega mõelda tänuga imele, mis toimus 20 aastat tagasi. Väga suur au oli näha Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute tippjuhte palvusel osalemas.
Praost Tiit Salumäe nimetas missiot kiriku väliõppusteks. Arvan, et seda see ühelt poolt ongi. Missio vajab kõigepealt vastutuse võtmist ja koostöötahet ning päris palju ühist pingutust. Sellises koostöös selgub alati, kus on meie nõrgad ja tugevad lülid.
Tänujumalateenistusel pühitses peapiiskop misjonikeskuse lipu ja saatis selle õnnistusega kulgema Eesti maakondadesse, et korraldada palvetööd praostkondades ja kogudustes. Eesti palvetab – see juhtmõte valmistab ette Kristuspäeva 2012 Tallinnas.
Ühised õppused annavad vajalikke kogemusi edukaks võitluseks kristlase ja koguduse igapäevaelus.

Leevi Reinaru,
misjonikeskuse juhataja