Rahvaloendus Petlemmas ja Eestis

Jõulude aegu saabus meile sõnum rahvaloendusest – koguni kahest: sellest, mis toimub uue aasta alguses Eestis, ja sellest, mis toimus Jeesuse sünni aegu (u 6 eKr) Petlemmas.
«Neil päevil sündis, et keiser Augustus andis käsu kirjutada üles kogu riigi rahvas.» Nii algas see tookord ning Joosep, kes oli kuningas Taaveti soost, siirdus Naatsaretist Petlemma, kus tal oli pärandiosa, «et lasta end üles kirjutada koos Maarjaga, oma kihlatuga, kes oli lapseootel» (Lk 2:1 jj). Ilmselt toimus see rahvaloendus, nagu tollal viisiks, maksude kindlaksmääramiseks, kuid tema täpsemad asjaolud jäävad selgusetuks.
Üleriigilisest rahvaloendusest keiser Augustuse ajal ei teata ükski muu allikas ning Quirinius (Küreenius), kelle ajal Jeesus pidi sündima, sai alles 6 pKr asevalitsejaks ja korraldas rahvaloenduse. Aastail 8–4 eKr oli asehalduriks Saturninus, kelle ajal samuti rahvast loendati. Ürikute järgi korraldati Egiptuses rahvaloendusi iga 14 aasta järel – sama ajavahemik on ka nimetatud kahel loendusel. Kas Luukas ajas asehaldurite nimed segamini?
Või algas aastaid kestnud rahvaloendus esimese ja lõppes teise asevalitseja ajal? On teada, et Augustus reorganiseeris aastaid impeeriumi maksusüsteemi. Kas mõtles Luukas mõnda keisri käsku, mis käivitas üleriigilise üldprotsessi? Ühe teate järgi osales Quirinius juba Saturninuse rahvaloenduses, mis samuti võis tekitada segaduse Luuka kirjelduses.
Egiptuse ürikus leidub märge, mis seletaks Joosepi minekut Petlemma: «Kellel on maaomand mõnes teises kogukonnas, peab oma deklaratsiooni ära andma selles kogukonnas, mille maadel tema omand paikneb.»
Rahvaloendus oli tõsine asi, nii nagu praegugi maksuküsimused. Süüria rahvaloendust (u 300 pKr) kirjeldatakse eriti karmina: «Loendajad ilmusid igale poole ja ajasid kõik ärevile. Põllud mõõdeti lapp-lapilt üle, iga viinapuu ja viljapuu loeti kokku, iga viimanegi loom registreeriti, inimeste peade arv pandi kirja /…/ Kõik turuplatsid olid karjakaupa kohaleruttavatest perekondadest ummistunud, igamees ilmus kogu laste- ja orjadekarjaga, kõikjalt kostis piinamise ja kepihoopidega ülekuulatavate karjeid.»
Lapseootel Maarja kaasaminekut võib selgitada järgnev kirjeldus: «Ei hoolitud vanusest ega tervislikust seisundist. Tiriti kohale haiged ja nõdrad, vanus pandi kirja pärast hindamist, alaealiste vanust suurendati, raukade vanust vähendati, kõik kohad olid täis muret ja halinat.»
Teisedki rahvaloendused olid tõsised sündmused ja võisid lõppeda nagu 6 pKr rahvarahutustega (Ap 5:37). Ka kohale ilmumata jätmine võis kaasa tuua ränga karistuse.
On oletatud, et Maarja kaasamineku võis tingida ka tõik, et temagi oli Taaveti soost. Nii väitis juba II saj alguses Antiookia Ignatios: «Meie Jumal Jeesus Kristus kanti viljana Maarja poolt Jumala seadmise järgi, küll Taaveti seemnest, ent Pühast Vaimust» (Ignatiose kiri efeslastele 18:2). Samale tõigale paistab viitavat ingli sõna Maarjale, et tema pojale, kes on sigitatud ilma meheta, annab Jumal «tema isa Taaveti trooni» (Lk 1:32).
Jaakobuse protoevangeeliumi järgi (II sajand) olid Maar­ja isal, kes oli Taaveti soost, suured lambakarjad Jeruusalemma lähistel. Selle põhjal on oletatud, et tal oli ka maid linnalähedases Petlemmas. Seega võis seal olla ka Maarjal oma pärandiosa, mis teeks tema kaasamineku lausa vältimatuks.
Miks on I sajandi teated nii napid ja pärimused Jeesuse perekonna kohta ilmuvad välja alles II sajandil? Ilmselt oli põhjust teavet ka varjata, sest Taaveti järglane olla oli ohtlik – neid jälitas Heroodes ja umbusaldasid keisrid. Neid jälitas ka «maksuamet», et raha sisse kasseerida. Ikka on põhjust oma suhteid ja sissetulekuid varjata.
Meil ei ole enam rahvaloendused seotud maksustamisega. Meil ei ole enam ka õigust nendest hoiduda, sest arvude väiksem näitamine tuleb kahjuks nii riigile kui ka kirikule. Mida rohkem meid on, seda parem! Petlemmas sündinud lapselt ainult õppigem ausust, et numbrite võltsile ülespuhumisele ei järgneks suur kukkumine.

Arne Hiob,
teoloog