Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Rahvaloendus annab võimaluse tunnistada usku

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed, Uudised / Number:  /

Peapiiskop Andres Põder on saatnud seoses 31. detsembril alanud rahva ja eluruumide loendusega kirja vaimulikele, koguduste juhtidele ja kaastöölistele.

Jeesus ütleb: «Kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistan ka mina oma Isa ees, kes on taevas»(Mt 10:32).
Rahvaloendus on Eesti Vabariigis olnud ja on üheks kõige autoriteetsemaks informatsiooniallikaks mitte ainult rahva demograafilis-majandusliku olukorra, vaid ka suhtumise kohta ristiusku ja kirikusse.
Rahvaloenduse tulemuste põhjal kujundatakse järgmise kümnendi avalikku arvamust ja langetatakse riiklik-ühiskondlikke otsuseid. Vastustest usku puudutavatele küsimustele teevad järeldusi inimesed, kes alles otsivad oma teed, inimesed, kelle jaoks kirik on sotsiaalpartneriks, ning sotsiaalteadlased ja kirikuloolased.  
Kui tahame olla misjoneeriv kirik, kelle iga liige on teadlik oma usust ja ülesandest Kristust tunnistada, siis on rahvaloendus kindlasti üks võimalusi ja väljakutseid seda ülesannet täita. Peaksime innustama inimesi kuulutama Joosua eeskujul: mina ja mu pere, meie teenime Issandat.
Ilmselt on oluline juhtida inimeste tähelepanu asjaolule, et rahvaloenduse isikuankeedis on olemas küsimused usu kohta ja et neid ei jäetaks ühel või teisel põhjusel küsimata või vastamata, kuigi nendele vastamine on vabatahtlik. Vastamise vabatahtlikuks jätmine ei tähenda, et need küsimused pole olulised, vaid sellega austatakse inimese õigust oma usku tunnistada või mitte. Kristlase jaoks on oma usu tunnistamine suurim eesõigus. Seega on siin ka küsitluse kõrgpunkt.
Rahvaloenduse ankeedis küsitakse: Kas Te peate omaks kindlat usku (religiooni)? (Vastamine vabatahtlik); palun nimetage usk (religioon). (Vastamine vabatahtlik).
Selgituses on öeldud: «Küsimus usu (religiooni) kohta on vajalik, et saada teavet Eesti elanike usulise kuuluvuse kohta. Teadaolevalt on Eesti elanikud üsna usuleiged. Usu küsimus aitab välja selgitada, kas suhtumine religiooni on aja jooksul muutunud.»
Niisiis saab esimesele küsimusele vastata lihtsalt jah-iga. Teine küsimus võimaldab luterlastele anda vastuseks luterlus. Kuna küsimusele saab vastata alates 15. eluaastast, tuleks sellele küsimusele vastamiseks ka pere ja koguduse noori ette valmistada. See võib olla nende elu esimene avalik usutunnistus.
Et kirikurahvast teavitada ja kaasa haarata, pean õigeks olla toeks rahvaloenduse läbiviimisel, selle materjalide vahendamisel ja tutvustamisel. Statistikaamet on pöördunud EELK poole sellise ettepanekuga ning leian, et see on meile antud eriline võimalus rahvaloenduse maksimaal­selt heale tulemusele kaasa aidata. 
Rahvaloendus oli see, mis viis Maarja ja Joosepi Petlemma, kus tuli ilmale meie Lunastaja Jee­sus Kristus. Juhatagu ka eelolev rahvaloendus inimesi Kristuse ja tema tunnistamise juurde!
Andres Põder,
peapiiskop