Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Rahva vaimset pärandit väärtustades

/ Autor: / Rubriik: Uudis, Uudised / Number:  /

Tartu Teoloogia Akadeemia tähistas oma tegutsemise 10. aastapäeva rahvusvahelise konverentsiga «Eestlase religioossus – minevik, tänapäev, tulevik» ning rektor Eenok Haameri vastuvõtuga ülikooli ajaloomuuseumis.
Aastapäeva aktuse esmaspäeval, 10. veebruaril avasid TTA rektor Eenok Haamer ning haridus- ja teadusminister Mailis Rand. Konverentsi puhuks valmis akadeemiat tutvustav buklett ning demofilm.
Rektori vastuvõtul oli külaliste seas vabariigi president Arnold Rüütel ja Ingrid Rüütel. President Rüütel, kes seisis 10 aastat tagasi akadeemia sünni juures, esines tervituskõnega.
Juubeliüritustele eelnes akadeemia lipu pühitsemine pühapäeval Mustvee kirikus, kus osalesid kooli vilistlased, üliõpilased, õppejõud ning konverentsil osalenud väliskülalised.
Akadeemia lipul kujutatakse violetsel taustal kuldset rõngasristi, mille igast haarast lähtub kolm kuldset kiirt. «Lipul oleme kasutanud kooli logo, milleks on stiliseeritud rõngasrist, mis kannab endas kooli põhimõtet, keskendumist oma juurtele,» selgitab akadeemia õppeprorektor Siimon Haamer sümboli tähendust. Rõngasristist lähtuvad kolm kiirt sümboliseerivad püha kolmainsust.
Et sümbolid kannavad endas identiteeti ja ühtekuuluvustunnet, peaksid ristist lähtuvad kiired meelde tuletama, et peame olema valguseks meid ümbritsevatele inimestele. Violetne taust sümboliseerib kannatusi, mis toob kaasa vaimse puhastumise.
TTA sümboolika tuleneb eestlaste kujunemisest läbi aegade. Just rõngasrist on olnud sümbolina kasutusel juba ristiusu-eelsest ajast. Vanad eestlased pidasid seda õnnetoovaks päikesesümboliks ning rõngasristi kujutist on laialdaselt kasutatud ka eesti käsitöös ja tarbekunstis. Läänemeremaadele omane rõngasrist kannab endas ühtviisi kristlust kui igavikulist maailmakultuuri ja eestlaste rahvuspärandit. Kristlasele annab katkematu ring risti ümber igavese armastuse ja elu ning kirkuse tähenduse.
Lipu õnnistamise tseremoonial löödi lipuvardasse ka n-ö pühitsusnaelad. «Naelad jäävad meenutama lipu õnnistamisel osalejaid, pannes neile ühtlasi vastutuse, et lipu au ja väärikus saaks hoitud,» täpsustab Eenok Haamer. Tseremoniaalsed naelad lõid lipuvardasse akadeemia nõukogu esindaja Heikki Silvet, õppejõudude esindaja Toom Õunapuu, üliõpilaskonna esindaja Tuuli Võsa, välispartnerid ning rektor Eenok Haamer.
Erle Iher