Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Rahulik päev tormises maailmas

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

2. mai, Viru praostkonna sinod Mäetaguse
mõisas. Tegelikult on rahu ka looduses – koosoleku algusest alates sadas kogu
päev õitsvatele lilledele paksu laia lund.

Viru sinodisaadikud Mäetaguse mõisas. Marje Põder ja Avo Kiir (keskel) imetlevad ümbruse ilu, peapiiskop Andres Põderi pilk on suunatud teisele poole.

Viru sinodisaadikud Mäetaguse mõisas. Marje Põder ja Avo Kiir (keskel) imetlevad ümbruse ilu, peapiiskop Andres Põderi pilk on suunatud teisele poole.

Miks sinod mõisas? Aga see mõis on üks
kuuest Jõhvi koguduse kuulutuspunktist. Keegi ütles põnevalt, et selles mõisas
on juba peetud 12 korda 12 jumalateenistust ja sellega on see ka pühitsetud.
Ehk teisiti: siin on kaheteistkümne aasta vältel kord kuus toimunud kohalikule
rahvale jumalateenistus. Pealegi on selle mõisa kultuurijuht Tiit Alte ise Rakvere
koguduse sinodisaadik – seekord siis hea lähedale tulla.

121 000 armulaualist

Kokkutulnuid tervitas kohalik mõisahärra
ehk siis vallavolikogu esimees Veljo Kingsepp, pakkudes võimalust tutvuda mõisa
ajalooga. Ilmselt oleme aga oma vaatamisväärsustest küllastumas ning huvilisi
ei leidunud.

Aruannetest õhkus positiivsust ja rahulolu.
Avalikkuse huvi ja positiivne hinnang kiriku suhtes on kasvanud. Koguduse
keskmine sissetulek Eestis ületas poole miljoni krooni piiri: tõsi, vaid 34
kogudust elab üle keskmise, seevastu 36 koguduse sissetulek jäi alla 100 000
krooni.

Julgustatakse inimesi annetama – miks mitte
selles materialiseerunud maailmas ka luterlastel maksta oma kogudusele kümnist?
Talitustest osasaanute arv on taas kasvanud, näiteks on aasta jooksul Eestimaal
olnud 121 000 armulaualist. Edenevad ka tulevikusuundumused: EELK kodulehel
Intranetis on leitav kiriku arengukava, uueneb liturgia ja talituste kord.
Ettevalmistamisel on oma leeriõpiku koostamine, vaimulike elu- ja töötingimuste
parandamiseks hakatakse sõlmima töölepinguid, taas on leevenemas vaimulike
puudus…

2 kuuliauku kirikuaknas

Praost Avo Kiire aruanne keskendus
inimestele: praostkonna 19 kogudust teenib 13 vaimulikku ja 2 jutlustajat.
Ametis on 18 orelimängijat, neist kolm kutselised organistid. Tänati juhatuste
liikmeid. Narva koguduse juhatuse esimees Ülo Korjus sai sel aastal
presidendilt Valgetähe teenetemärgi pikaajalise töö eest.

Koguduste aruannetest mõjus värske
tuulepuhanguna Haljala koguduse õpetaja Margit Nirgi tõdemus: kogudus on armas,
nagu suur autasu pikaajalise töö eest. Et kirik on kasvuhoonetingimustes, s.t
et katust asendab kile, on Margit Nirgi pikas praktikas tavaline. Tegelikult
konkureerib Haljala kirik Narva Aleksandri Suurkirikuga Eestimaa kõige kurvemas
olukorras oleva pühakoja tiitlile. 
Säravaid sõnu leidus Haljala õpetajal oma kirikumuusiku, helilooja Ahti
Bachblumi kohta. Eks kõik algabki suhtumisest.

Tormist andsid märku aruandjad Kadrinast ja
Simunast, kus eelmisel päeval, 1. mail, olid toimunud spontaansed ja
rahvarohked palveteenistused Eesti eest ja rahu pärast. Vaid Narva aruandja
nimetas kahte kuuliauku kirikusaali aknas, muidu olid rahutused kirikust
esialgu mööda läinud.

2008. a kohalikke makse otsustati tõsta 10
kroonile ehk siis 8 krooni annetajaliikme kohta praostkonnale ja 2 krooni Tartu
Pereraadiole. Positiivne suhtumine on vastastikune ja alles äsja sai Pereraadio
eetriloa laieneda venekeelsena ka Narva.

Praosti valimisse suhtuti kui kohustuslikku
formaalsusse ja nagu nelja aasta eest valiti taas Avo Kiir praostiks ning Ülo
Vaher abipraostiks.

Villu Jürjo,

Narva koguduse õpetaja