Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Rahuleping ja Tartu

/ Autor: / Rubriik: Uudis, Uudised / Number:  /

Pärast 90 aastat taas Tartus: rahulepingu allkirjastamise ajaloolises paigas Vanemuise (toonane Aia) tn 35 on rahvale vaadata lepingut, mida uurib ajaloolasest haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Foto: Liina RaudvassarEile tähistati ülikoolilinnas mitmete üritustega Tartu rahu 90. aastapäeva.
1920. a küünlapäeval päädisid kaks kuud väldanud läbirääkimised Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel rahulepingu sõlmimisega. Tegemist oli murrangulisema hetkega noore, ennast kaks aastat tagasi iseseisvaks demokraatlikuks riigiks kuulutanud Eesti Vabariigi ajaloos.
Pingeliste läbirääkimiste käigus keskenduti peamiselt sõjategevuse lõpetamisele ning väideldi Eesti Vabariigi tunnustamise ja tulevaste riigipiiride üle. Kaasaegsete kommentaaridest saame aimu, milline diplomaatiline jõuheitlus see oli.
Eesti delegatsiooni juristist juhi Jaan Poska mõjusamaks trumbiks oli rünnata vaenlast tolle enda relvaga. Nimelt oli ta tellinud endale enamlaste seadustekogud, omandanud need peensusteni ja kui sõnavahetus läks tuliseks, armastanud ta ikka tsiteerida vastaste seadust: «Kuidas? Aga teie seaduste järgi on ju nii.» Hea psühholoogina osanud Poska sagedasti raskemad küsimused läbirääkimiste lõppu «unustada», mis tagas nende kiirema läbimise Eestile soovitud suunas.

Rahuni relva ja sõnaga
Sõjatandril tehti samal ajal «relvadiplomaatiat» – Punaarmee üritas Narva rindel kuni detsembri viimaste päevadeni edasi tungida, ent Eesti vastupanu osutus kõigutamatuks. Piiriküsimuses suudeti Tartus sisulist läbirääkimist alustada alles pärast nende rünnakute läbikukkumist.
Eesti delegatsiooni nimel kirjutasid rahulepingule alla Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püüman ja Julius Seljamaa ning kindralmajor Jaan Soots. Venemaa-poolseid lubadusi allkirjastasid Adolf Abrami poeg Joffe ja Isidor Emmanueli poeg Gukovski.
Lepingus tunnustas Nõukogude Venemaa tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest. Paika pandi riigipiirid ning Eesti sai Venemaalt 15 miljonit kuldrubla. Venemaa kohustus mitte takistama eestlaste tagasipöördumist kodumaale, vabastama vangid ning andma Eestile üle Eesti alale jäänud ettevõtete aktsiad ja sadamatesse jäänud laevad.
Kui rong rahuläbirääkijatega pealinna jõudis, avaldasid mitu tundi truult oodanud tallinlased meelsust pea paljastamise ning vaimustushüüetega.
Poskale endale avaldanud mõjusamat muljet seik Narva maanteel: «Keegi tundmatu vanem naisterahvas kohates Poskat kõnetas teda: «Jumal õnnistagu teid selle eest…» (Poska tütre Veera Poska-Grünthali mälestusraamatust).

Eesti ei unusta, vaid peab meeles
Kuigi päeva olulisust rõhutavaid sündmusi toimus üle Eesti, kulmineerusid need Tartus, kus lisaks linlastele olid piduliste hulgas ka valitsusesindajad ning vabariigi president.
Varavalgel viidi pärjad Vabadussõja mälestusmärkide juurde ning sõjasangar Julius Kuperjanovi hauale. Postimuuseumis esitleti uut postmarki. Linnamuuseumis avati täiendatud püsiekspositsioon ning peeti teemakohane ettekandepäev. Ekspositsiooni koostaja teadur Teesi Kivivare selgitas Eesti Kirikule, et olulisemaks eksponaadiks on rahuläbirääkimiste suur ovaallaud ning delegatsiooni liikme Ants Piibu isiklik lepingueksemplar, mille juures on ka tema käsikirjaline kommentaar. «Iga delegatsiooniliige sai sellise. Siin on kõigi allkirjad. Puuduvad pitsatid, millega olid varustatud vaid kaks eksemplari,» räägib Kivivare.

Rahupaleeks hüütud hoone
Rahuläbirääkimised toimusid mitmes hoones, k.a Eesti Üliõpilaste Seltsi majas, ent ajalukku jääb eriliselt parun Nol­ckeni 1859. aastal ehitatud maja Aia tänaval (praegu Vanemuise 35).
Hoonest jäid sõjast puutumata vaid võlvitud lagedega kelder ja välisseinad. Ülesehituse käigus muudeti ruumide paigutust.
Nii ei ole täpselt teada ruum, kus 2. veebruaril tähtis dokument allkirjastati. Siiski on maja praegune omanik Mart Reiniku gümnaasium sättinud korda avara toa teisel korrusel. Keset ruumi on originaallaua koopia, seinas Jaan Poska pilt ja suurendatud foto rahuläbirääkijatest ning ajaloolist infot sisaldav stend.
See tõstab vaimusilma ette pildi, kuidas maja teise korruse koridorid on näinud uksi paugutamas Eesti kindralit Jaan Sootsi ja Vene kindralit Fjodor Kostjajevit, kes ägedate piirivaidluste ajal vahepeal koridoris rahunemas käisid. Just selles hoones on külmaverelise ja asjatundliku rahuga kaitsnud Eesti huve delegatsiooni juht Poska.
Rahutoas pakuti eile ka linlastele võimalust oma silmaga näha lepingu originaali, mis oli spetsiaalselt selleks päevaks Tallinna riigiarhiivist Tartusse toodud.

Liina Raudvassar

Tartu rahulepingu tähendus Eestile
Vabadus – üle sajandite oli Eesti territoorium lõpuks vallutajatest vaba ja seda tunnustati.
Rahu – sellega lõppes 431 päeva kestnud Vabadussõda, mis oli nõudnud Eestilt ja tema liitlastelt rasketes võitlustes üle 5000 inimelu.
Võit – Eestil õnnestus võita ülekaalukat kallaletungijat ning saavutada rahulepingusse valatuna täielikult oma Vabadussõjaga seatud eesmärgid.