Rahu sügispäeval

Mis on see vili, mis jääb, nagu ütles Jeesus Jh 15:16? Ei ole see aitadesse kogutud saak, et siis lulli lüüa, sest samal päeval võetakse sult elu nagu mõistujutus. Jah, nii juhtub sellega, kes ei ole rikas Jumalas. Maapealne vili rikneb lõpuks, kuid Jeesus käsib meil muretseda kahanematu aar­de taevas. Jeesus valis meid ära maailmast ja seetõttu maailm vihkab meid, sest me pole maailmast. Me oleme rändajad.
Meie kodupaik on taevas, kuhu me saame ainult Jeesuse kaudu. Ja tema nimel paludes saame, mida palume, sest Jee­sus ei jäta meid üksi. Olles taevakodanikud siin maa peal, astume läbi kitsa värava teele, kes on Jeesus, sest tema on tee, tõde ja elu. Ja tema on andnud meile oma rahu. Ja meie rahu on meie kirkus, nagu ütles Uku Masing.
Mis teha, et Kristus siseneks meisse ja muudaks meid? Millised me peame olema? Kuidas parandada meelt, et koos Kristusega siseneks meisse ka Jumala riik? Sündida ülalt! Meie meel peab lõhkema nagu mull ning asenduma ajatu – ruumitu Jumala riigiga. Ja kuigi me veel viibime maa peal, ometi oleme taevas ning saame osa igavesest elust. Kõik on uueks saanud, kõik on Valgus!
Me oleme sündinud uuesti, saanud uueks ning miski ei suuda meid murda, meid ei olegi, ON ainult Kristus. Me oleme sõnatud, aga õndsad. Taevariik on meis ja kogu loodus hõiskab. Kaduvus on võidetud, surm taandub häbiga ja võidulaul täidab kõiksuse. Inglid on saanud nähtavaks ja inimestel on tiivad, kuigi nad seda ei märka. Jääb vaid oodata Isa käsku, mil luuakse uus taevas ja maa.
Kaunist päeva, mu armsad, pimedusest paistab valgus ja varsti särab koidutäht ka päise päeva ajal. Ja nimepidi kutsutakse meid hauast, kui tuleb taas Kristus. Eluraamat avatakse ja kõik endine kas pudeneb tolmuks või lahvatab leegina uude taevasse. Ma tervitan teid, mu tulevased vennad ja õed! Igavene rahu ja rõõm täidab kõiksuse, milles Jumal on kõik kõiges.
Aamen.
Jaan Tooming