Räägi minuga ja veena!

Nädalapäevad tagasi korraldati Peep Vaini eestvedamisel Saku suurhallis 3500 inimesele omalaadne saalikoolitus, mille eesmärgiks agressiivsete müügimeetodite õigsuse sisendamine pooleldi transiseisundisse viidud inimestele.
Ma ei tea, kas selle tulemusena või asjaolude kokkusattumise tõttu olen viimasel ajal saanud igal õhtul üsna pealetükkivaid telefonikõnesid pesupulbri müüjatelt, parteilistelt valijameestelt ja uuringufirmadelt, kes soovivad teada saada näiteks minu raadiokuulamise eelistusi.
Oleme tänaseks ära kuulanud Pärnu kristliku juhtimiskonverentsi, mis tahtmatult tekitas minus kummalisi assotsiatsioone. Esmaseks mõtteks oli soov konverentsil osaleda ja sealt nopitud tarkuste abil saada juurde hea kristliku juhi omadusi.
Teiseks esitasin enesele küsimuse heast kristlikust juhist tervikuna. On ta karismaatiline kogudusejuht või hea administraator, kes majanduspoole tulud-kulud kenasti tasakaalus hoiab? Või on see koguduseliikmetele uue aktiivse ja positiivse mõtlemismeetodi sisendamine, mille tulemusena paraneb koguduse kvaliteet tervikuna?
Kristlikuks juhiks olemisest on räägitud viimasel ajal üsna tihti. Usun ja loodan, et selle tulemusena ei naase meie uste taha aktiivsed usukuulutajad, kes on saanud erinevate konverentsipidajate sisendusel julgustust minna «rahva sekka». Olen nõus, et inimestega tuleb rääkida, kuid samas tuleb eneselt ka küsida, millest ja millise kvaliteediga.
Kui me kuulutame ülestõusnud Kristust, suutmata süveneda lunastusteooria põhimõtetesse ja jääme kinni tautoloogilistesse paradoksidesse, peletame kirikust eemale paljud otsivad vaimud. Eelkõige aga need, kes tahavad näiteks teada, miks täiuslikul Jumalal oli vaja oma Poja surmalunastust? Miks just nii, aga mitte kuidagi teisiti? Kasvõi enam humaansemal moel ja veretult.
Hea kristliku juhi omadused algavad sealt, kust algavad küsimused ja soov näha vastuvaidlemist mittekannatavate väidete taha. Me teame, mis on apologeetika ning saame õnneks eri keelte vahendusel uurida kirikuisade põnevaid vaidlusi usumüsteeriumite üle nii, et need muutuvad veenvateks argumentideks.
Usun, et hea juhi omadused saab kokku võtta sõnadega: räägi minuga ja veena! Teame, et see nõuab paindlikku meelt ja vahedat mõistust, millest mõningate sotsioloogide arvamusel on meie riigis suur puudus.
Kuid just selles peitubki hea juhi eelis – ära võta juhiks olemist kui kingitust, vaid kui koormat ja vastutust, mis nõuab roppu tööd. Selles võtmes juhikonverentse ja nende korraldamist ümber mõtestades mõistame kindlasti palju selgemini Kristuse lunastustöö suurust ja Saalomoni tarkuse põletavat raskust.
Jaan Tepp