Pühakojad olid rajuses tormituules hoitud

Nädalavahetusel Eestit laastanud torm on suuremaid, mida seni kodumaal nähtud. Näib aga, et suurematest kahjudest on vähemalt meie pühakojad enamjaolt hoitud.
Orkaani tugevusega tormiennustust lähetati vajalikele institutsioonidele alates 7. jaanuari hommikust ja ametliku hoiatusena sama päeva õhtul. Seega umbes 36 tundi enne suurema kaose tekkimist. Orkaanihoiatust tuule tugevusega 35 m/s edastati 8. jaanuaril.
Ööl vastu pühapäeva puhanguti kuni 31 m/s puhunud tuul tõstis Pärnu lahes veetaset ja ujutas üle Pärnu ning Haapsalu rannapiirkonna. Pärnus tungis vesi kohati kuni keskuseni ja linnast evakueeriti ligikaudu 200 inimest. Alajahtumise tõttu on kannatanud 12 inimest, inimohvreid õnneks ei ole olnud.
Ruhnu küla kaitstud
Tormi tõttu on mandrist ära lõigatud Kihnu, Ruhnu, Manilaid ja teised väikesaared. Kihnus ja Manilaiul pole elektrit ega ühendust muu ilmaga. Elektrikatkestusi ja purustusi on ka sisemaal, ent sootuks suuremad kahjud on loomulikult rannaaladel.
Nii mõnigi kirik on ilmselt suuremal või vähemal määral kannatada saanud, ent esialgu näib, et eriti suuri katastroofe ei ole toimunud. Ruhnu vallasekretär Sirje Simson ütleb, et Jumal on hoidnud külast suuremad kahjud eemal. Küll aga on tuul sadamast ära viinud seal asunud sadamahoone, nagu poleks seda seal enne olnudki. Loomulikult on orkaan murdnud puid, räsinud katusekive ja puudub telefonilevi. Aga üldiselt võib öelda, et seekord on saar kergelt pääsenud.
Üleujutatud Pärnust teatab Eliisabeti koguduse sekretär Aime Vinn, et kiriku katusekive on paigast nihkunud, aga midagi hullu kirikuga lahti ei ole. Paldiskis on murdunud paar puud kiriku kõrval pargis. Koguduse õpetaja Jaan Lahe sõnul on siiski olemas oht, et mõni kirikuhoone ümber asuvatest seest õõnsatest puudest mingil hetkel kirikuhoone peale võib langeda.
Paistu sai kannatada
Keerulisemad on lood aga Paistu kirikuga Viljandimaal, kus pikihoone katuse põhjapoolne külg on minema viidud ning teisest katusepoolest on rikutud üks neljandik. Koguduse õpetaja Raivo Asuküla nendib, et kõige rohkem kahju on torni vitraaþakendest, mis torm purustas. Samuti on laastatud nurgatorne.
Katuse kohta lisab Raivo Asuküla veel niipalju, et uus katus sai peale 2003. a sügisel ning ilmselt on lagunemise põhjuseks ääre kinnitus, mis pole kõige paremini tehtud. Taastamine läheks maksma 150 000 krooni. Loodetavasti saab põhjapoolsele küljele peale ajutise kile. Praegu on kinni kaetud orel, et seda säästa sissevoolavast vihmaveest.
Hedi ja Toivo Vilumaa peret on aga torm isiklikult puudutanud: tuul on ära viinud nende Viljandis Laane tänaval asuva kodu katuse ning purustanud auto.
Vihmaga ja vooluta
Tallinna Peeteli koguduse õpetaja Avo Üprus teatas, et Peeteli kiriku tornist oli vesi sisse peksnud ning mööda treppe ja seinu alla keldrisse voolanud. Ka Audru kiriku katust ei jätnud orkaan puutumata, uuristades sellesse augu. Ent koguduse õpetaja Tiina Janno sõnutsi pole kirikaias puid murdunud ja suuremaid kahjusid tekkinud.
Restaureerimistöödega tegelev OÜ Rändmeister juhataja Juhan Kilumets ütles, et on tulnud teated mõne Saaremaa kiriku kohta – Valjala tornikiivri plekk ja Püha Jakobi kiriku torni katuselt olla kivid lahti. OÜ Frantsiskus juhataja Tõnu Parmaksonile polnud esmaspäevaks veel teateid kahjustustest tulnud.
Ka merele ohtlikult lähedal asuval Häädemeeste ja Tahkuranna kirikul ei ole suuremaid kahjustusi – mõni lahtine katusekivi ning elektrikatkestus nagu mujalgi. Ent koguduseõpetaja Marek Rootsi sõnutsi pole ta veel infot saanud Treimani kiriku kohta, kuna sealsete inimestega pole võimalik ühendust saada.
Toetus kannatanutele
Tartu jäi seekord suurematest katastroofidest puutumata. Mainimist väärib ehk Tartu katoliku kiriku tornist alla kukkunud rist ning purunenud katus. Preester isa Miguel lisas veel, et kirikaeda jõulumüsteeriumi jaoks paigutatud kujud olid laiali pillutud.
Kõige rohkem kahju on kannatanud Pärnumaa, Kihnu ja Manilaiu. Nende piirkondade abistamiseks on valitsus otsustanud hiljemalt neljapäevaks eraldada reservfondist esimesed miljonid. Esialgsel hinnangul on suurusjärk 5-10 miljonit krooni. Elektrikatkestuste likvideerimisega läheb ilmselt aega nädala lõpuni.
Igal juhul tuleks võtta kõik tormis kannatanud eestpalvetesse ning ehk annab korraldada korjanduse, tegi ettepaneku Tallinna Peeteli koguduse õpetaja Avo Üprus. Nagu eespool öeldud, näib, et Jumal on suures osas meie pühakodasid hoidnud. Palvetagem, et kõigil kannatanutel jätkub jõudu neid tabanud raskused ületada. Loodame, et suurem oht on möödas ja senine veider talveilm normaliseerub.