( 316 Ungari – 8.11.397 Tours,
Prantsusmaa)

15aastasena astus kristlasest Martin isa
tahtel roomlaste sõjaväkke, kuid lõpetas soldatielu kolme aasta pärast
kristlike põhimõtete tõttu.

Sellest ajast on pärit legend, mis tegi
Martini kuulsaks: noore sõjaväelasena sõitnud ta kõrgel ratsul Amiensi linna
müüri juurde, kus andis kerjusele poole oma mantlist. Järgmisel öösel ilmus
talle Kristus koos annetatud mantlipoolega – tema oligi kerjus, keda Martin oli
kohanud.

Pöördunud hiljem kodukohta tagasi, ristis
ta kõigepealt oma ema. Oma teekonnal Gallinaria saarele võis ta kohtuda
Ambrosiusega Milaanost. 360. a-l kutsus piiskop Hilarius, kes teda kunagi
ristis, ta Poitiers’i. 361 asutas Martin Ligugé’s (Poitiers’ lähedal)
Prantsusmaa esimese kloostri.

371 sai temast rahva tahtel Toursi piiskop.
Legendi järgi peitnud ta end piiskopi valimise päeval talli, ent hanede
häälitsus juhtis otsijad temani. Sellest tulenevat hanedega seotud
traditsioonid mardipäeval. Üks teine legend räägib aga, et kord katkestanud
kirikusse tulnud hani Martini jutluse ning mees valmistanud linnust endale
piduroa.

Ta jäi rahva mällu kui hoolitsev piiskop,
kes elas ülimas lihtsuses. Kord andnud ta ära oma piiskopirüü ja ostnud turult
midagi odavamat. Et selle käised aga liiga lühikeseks osutusid, katnud teda
jumalateenistusel ingel.

Martin suri ühel kohalikul misjonireisil,
tema matustele 11. novembril kogunes enneolematu hulk rahvast. Tema järeltulija
piiskop Brictus ehitas haua kohale kabeli, mis sai palverännusihiks. Hugenotid
hävitasid enamiku tema reliikviatest, ülejäänud seisavad praegu 1900. aastal
ehitatud Tours’i katedraalis. Martini mantlit («cappa») hoitakse aga
riigireliikviana Pariisi kuningapalees. Martin oli esimene mittemärtrist pühak.

Meilgi mardipäevaga seotud valgusepüha
läheb tagasi Martin Lutherini, kelle sünnipäeval (10.11.) ja nimepatrooni päeva
eelõhtul kogunesid lapsed paberist laternaid kandes Erfurdi toomkiriku ette.

Kristel Neitsov