Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Protestantlike kirikute muusikud kohtusid taas

12.10.2011 | | Rubriik: Kirikuelu

Konverentsil osalejad Strasbourgis St. Thomas' kirikus orelikontserti kuulamas. Erakogu
Juba 41 aastat saavad Euroopa riikide kirikumuusikud kokku aastakonverentsil, mis toimub üle aasta Strasbourgis ja teistel aastatel mõnes Euroopa riigis.

Eelmisel aastal saime kokku Inglismaal, järgmisel aastal toimub konverents Šveitsis. Eestis kohtuti 2002. aastal.
Kohtumised eri riikides sisaldavad mitmeid ettevõtmisi, kuid peamine eesmärk on tutvuda korraldajariigi kirikumuusika-alase tööga, kuulata võimalikult palju kohalikku muusikat ning sõlmida uusi kontakte ja leida ühiseid koostöövõimalusi.
Strasbourgi kohtumised, mis toimuvad iga kahe aasta tagant, on pisut teise ülesehitusega.
Pikk nädalavahetus on loomulikult täis muusikat, kuid lisaks sellele on alati mõni pikem teema, mille kohta kuulatakse ettekandeid, tehakse rühmatöid ning arutletakse, kuidas kõike kuuldut oma töös rakendada.
Käesoleval aastal toimus konverents 22.–25. septembrini Strasbourgis. Kohal olid esindajad neljateistkümnest riigist: Lätist, Leedust, Rootsist, Taanist, Saksamaalt, Hollandist, Prantsusmaalt, Šveitsist, Austriast, Ungarist, Tšehhist, Slovakkiast, Inglismaalt ja Eestist.
Aja planeerimisest
Seekordne teema oli «Projekt- und Zeitmanagement» ehk siis kuidas viia läbi projekte ning kuidas oma aega paremini planeerida. Ettekande tegi Ravensburgeri kirikumuusikajuht Michael Benedict Bender.
Oli lausa uskumatu kuulata, kuidas üks inimene oma aega planeerib. Alustades sellest, kuidas iga sissetulev kiri või paber on tema käes reeglina vaid üks kord, sest kohe pärast läbilugemist leiab see endale konkreetse koha kas aastakastis teatud teema all või prügikorvis, ja lõpetades sellega, et arvutis on Benderil olemas järgmise viisaastaku plaan, kuhu ta pidevalt täiendusi teeb.
Pikaajaline plaan omakorda jaguneb iga aasta kohta eraldi plaaniks ning edasi juba iga kuu ja iga päeva kohta kellaajalise täpsusega.
Kõikide kooride kohta, mida Bender juhatab – neid on tal 4–5 –, on olemas oma arvepidamine. Professionaal­semate koosseisude puhul peab muusikajuht interaktiivset päevikut, kus kajastub, kes kui palju on puudunud ja kui palju tal on luba veel puududa, enne kui on kohustatud 14 päeva enne esinemist kogu teose ette laulma…
Oma ettekande näitlikustamiseks oli härra Benderil kaasas isiklik aastapäevik, mida kõik soovijad said sirvida. Samuti oli kaasas aastakast, mille kasutamist ta meile õpetas, samas näidates, kui palju ebamugavamad on alternatiivsed vormid oma töö arhiveerimiseks ning igapäevaseks kasutamiseks.
Läbiproovitud võtted
Igal juhul olevat ta juba ära proovinud ja kasutamiskõlbmatuks tunnistanud moodulriiulite süsteemi laual ning ka jalgadel oleva infokasti jms. Ka igasugune väikeste kollaste märkmepaberite kasutamine sai temalt hävitava hinnangu.
Seegi pidi olema läbitud ja katsetatud protsess, mis kuidagi meid meie töös ei aita, vaid pigem segadust ja peavalu tekitab. Parem on korralik päevik, mis on jagatud tulpadeks – igal tulbal oma pealkiri –, ning siis kohe sinna oma märkmed jms kirja panna.
Et oma süsteemset elu paremini korraldada, koostab Bender erinevad tabelid ja süsteemid arvutis, mida hiljem on hea täita. Ka kooridele saadetavad kirjad on aluspõhjana valmis, neid täidetakse jooksvalt vajaliku infoga.
Väga oluliseks pidas muusikajuht ka kooriproovide läbiviimisel ajast kinnipidamist. Proov alaku täpselt, mitte paar minutit hiljem, ning lõpp peab olema ka konkreetne, mitte hiljem. Tema nipp hilinemisest lahtisaamiseks on lihtne – hääle lahtilaulmiseks tuleb koor sättida näoga ukse poole, siis on kõigile avalikult näha, kes hilineb.
Peab tunnistama, et olen arvanud kogu aeg ennast aega planeerida oskavat, sest ka mul on igaks päevaks tegemiste nimekiri, samuti nädalaks, kuuks ja aastakski, kuid midagi sellist, mida sealsel konverentsil kogesin, polnud ma varem näinud.
Tõstatus küsimus, kas Mi­chael Benderil ka vaba aega on. Ta vastas, et selliselt oma aega planeerides just enda jaoks vaba aega leiabki.
Päevik korraldab tema päevast üldjuhul 60%, ülejäänud aeg on enda jaoks ja n-ö planeerimata. Bender väitis, et aega kavandades ongi võimalik seda kokku hoida.
Ainus asi, mida ta veel peab õppima, on «ei» ütlemine. See on tõepoolest asi, mida ilmselt meist paljud peavad veel õppima, et end ja oma lähedasi säästa. Kindlasti leidsid kõik osalejad ka mitmeid muid nüansse, mida ettekandjalt õppida ja oma töösse üle tuua.
Uus juhatus
Lisaks peateemale esitasid oma ettekanded Rootsi, Taani, Saksamaa, Leedu, Ungari, Inglismaa ja Austria esindajad, kes tutvustasid oma maa kirikumuusika hetkeseisu ja uuemat vaimulikku heliloomingut. Instrumentaalmuusikat kuulasime plaadilt, koorilaulud laulsid ligi nelikümmend osalejat ühiselt läbi.
Et selline konverents saaks toimuda, on vaja ka ühist organisatsiooni. Tegemist on nn õhus seisva organisatsiooniga, kes ei allu otseselt mitte kellelegi. Ta koosneb oma liikmetest, kes üldiselt on kõik erinevate organisatsioonide esindajad.
Euroopa evangeelsete kirikute kirikumuusikud valivad iga nelja aasta tagant oma ühisorganisatsioonile juhatuse ning see ongi organ, kes organiseerib kokkusaamisi. Et viimastest valimistest oli möödunud neli aastat, toimus seekord ka uue juhatuse valimine.
Juhatusse esitatud kandidaatide puhul jälgitakse, et oleks esindatud enam-vähem kõik Euroopa maanurgad: Põhjamaad, Ida-, Lääne- ja Kesk-Euroopa.
Eelmisesse juhatusse kuulusid esindajad Taanist, Lätist, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Austriast ja esimees oli Hollandist.
Uutel valimistel osutusid valituks Ilze Sprance Lätist, Hans Christian Hein Taanist, Thomas Rink Austriast, Reinoud G. Egberts Hollandist ning uuena Zsuzsanna Kinczler Ungarist. Esimeheks valiti tagasi Reinoud G. Egberts Hollandist.
Need mõned päevad teiste kirikumuusikutega suheldes, lauldes, hommiku- ja õhtupalvusi pidades, loenguid ja kontserte kuulates möödusid kiirelt, andes palju inspiratsiooni ja motivatsiooni oma tööga igaühel oma kodumaal edasi minna.
Sigrid Põld,
Hageri koguduse koorijuht,
EELK Kirikumuusika Liidu juhatuse liige 

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)