Priit Sibul: meil peab olema julgust rääkida asjadest nende tegelikus tähenduses

Iga-aastaseks traditsiooniks kujunenud maavanema ja maakonna kirikujuhtide ühisel arutelul keskenduti sel korral haridustemaatikale.
Praeguse haridussüsteemi nõrga küljena nähti vähest interdistsiplinaarsust. «Kunagi aastaid tagasi käisid kõikide erialade õppurid Tartu ülikoolis kuulamas Juri Lotmani semiootikaloenguid. Kõik leidsid, et Lotmanilt saadud teadmised on vajalikud oma erialas paremini hakkama saamiseks,» tõi ühe näite Räpina koguduse õpetaja praost Urmas Nagel.
«Meie koolides aga leitakse, et ajalugu on ajalugu, füüsika on füüsika ja mis konkreetselt antud ainesse ei puutu, on väheoluline,» lisas Nagel. Hariduse puudujääke maakonnas näitab fakt, et mitte üheski maakonna üldhariduskoolis ei toimu regulaarset religiooniõpetust ja mõnes üksikus koolis on eetika tunnid.
Religiooniõpetuse osa kaasaegse kodaniku kasvatamisel pidasid oluliseks kõik kohalviibijad. «Aastatepikkune praktika on näidanud, et neis koolides, kus õpetatakse lisaks kõigele muule ka religiooni- või usuõpetust, on gümnasistide lõpukirjandid olnud oluliselt sisukamad, küpsemad ja paremini argumenteeritud,» tõi ühe lihtsa näite religiooniõpetuse olulisusest välja Põlva koguduse õpetaja Toomas Nigola.
Maavalitsus on algatanud maakondliku haridusstrateegia koostamise protsessi, kus nii seda kui teisi haridusteemasid püütakse võimalikult paljude sihtgruppidega läbi arutada. Maavanem Priit Sibul pidas selle protsessi juures oluliseks leida vastus küsimusele, missugust haridust me tahame oma lastele anda. Kui suudetakse kokku leppida sisus, on võimalik asuda ka koolivõrgu korrastamisele, arvas maavanem.
Maavanem rõhutas kohtumisel, et küsimus ei ole isegi niivõrd konkreetsetes ainetes, kuivõrd koolisüsteemis üldse ning selles, kuidas õpetatakse. «Andsin mõni päev tagasi Kanepi gümnaasiumis aborditeemalise tunni. See teema oli õppekava raames läbitud meditsiinilisest aspektist lähtudes. Tegelikult on küsimus palju laiem ja olulisem – see on küsimus elust ja surmast,» lausus maavanem.
Priit Sibula sõnul peab olema julgust rääkida asjadest nende tegelikus tähenduses, sest valitud sõnad ei suuda kunagi muuta tegelikkust, küll aga võib see tükiks ajaks juhtida inimesed valele teele. «Perekond, lapsevanemaks olemine ja vastutamine on küsimused, millega meil tuleb tõsiselt tegelda,» lausus maavanem.
Pere väärtustamine on Põlva maavalitsuse tegemistes leidnud olulise koha. Üheks näiteks sellest on koostöös Eesti Lastevanemate Liiduga järgmisel aastal üle-eestilise perekonverentsi korraldamine, mille peamiseks eesmärgiks on keskendumine perekonna väärtustamisele ning koostegemise rõõmule.

Mihkel Kübar