Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Põgus ülevaade allianssliikumisest Eestis, 2. osa

28.09.2010 | | Rubriik: Järjejutt

(algus EK nr 37, 22.09.2010.)

Mõningatel andmetel pidas aga esimese vaimuliku alliansimeelse konverentsi juba 1901. aastal baptistist parun Adam Podin Keilas.6 Siit viidi alliansiidee ka Venemaale. Adam Podin oli nii Eesti kui Venemaa rahvuslik esindaja Euroopa alliansskomitees.7
Tänu baltisakslastest parunitele levisid alliansiideed ka eestlaste hulka. Ühiskonverentside korraldamise kavatsused leidsid eestlaste seas laiemat kõlapinda XX sajandi alguses. 12. märtsil 1907 toimus Tallinnas Allika baptistikoguduse palvelas koosolek, mille teemaks oli «Nõupidamise tund vaimuliku ühenduse üle kõigi usklikkudega». Kõnelejaks oli õpetaja Kroeker.
Sellel koosolekul avaldati ka soovi «üht vaimulikku konverentsi ära pidada». Tulenevalt poliitilisest olukorrast ja mitmete inimeste vastuseisust jäi see mõte siiski kahjuks teostamata. Põhjuseks oli eeskätt tulihingeliste ja alliansimeelsete juhtide puudumine eestlaste hulgas.8
Teise, paralleelse arenguna Eesti alliansiajaloos ei või mainimata jätta Rootsi Evangeelse Alliansi kontakte Tallinna rootsi luterliku kogudusega, mille tulemusena sündis kokkulepe kooliõpetajate saatmise kohta Eestisse.9 1873. aastal saabusidki siia kaks õpetajat, kes olid hariduse omandanud Rootsi Misjoni Instituudis Johannelundis.10 Üks neist, Thure Emanuel Thorén (1843–1930) tegutses Noarootsis. Temast sai hilisem rootsi kooliõpetajate seminari juhataja Noarootsis. Teine tulija oli Lars Johan Österblom (1837–1932), kes asus Vormsi saarele kohaliku algkooli õpetajaks.
Vormsile ja Noarootsi jõudnuna panid need kaks misjoniinstituudi luterlast aluse eestirootslaste kihelkondades puhkenud ärkamisliikumisele, mis hiljem laienes ka eestlaste hulka, saades tuntuks Läänemaa ärkamisena. Sellest ärkamisliikumisest kasvasid välja priilaste kogudused (esimene Ridalas 1882), samuti organiseeriti selles piirkonnas (Kärdla, Haapsalu 1884). mitmed baptisti kogudused.11 Prii- ja baptisti koguduste tekkimise faas oli alles kaugel oikumeenilisest ja alliansimeelsusest ning vastandus isegi vennastekogudusele, kuid sai siiski pärast Esimest maailmasõda selleks pinnaseks, millel sündis Eesti Evangeelne Allianss.

Eesti Evangeelse Alliansi tekkimine ja esimesed aastakümned
1915. aastal hakkasid alliansiideed eestlaste hulgas konkreetsemat kuju võtma. Algatajateks osutusid noored mehed Karl Leopold Marley ja Karl Kaups. Üldine alliansitöö organiseeriti siiski alles 1919. aastal, kui 13. augustil sai moodustatud alliansskomitee. Sinna kuulusid evangeeliumi kristlane Karl Leopold Marley, baptistid Karl Kaups ja Johannes Lipstok, luterlane Eduard Tannebaum, metodist Martin Prikask.
Seda komiteed täiendati 1921. aastal uute liikmetega, kelleks olid baptist Ferdinand Mathiesen, luterlane Johannes Mädasson, metodist Johannes P. Karlson ning Johan Klaan­man vennastekogudusest. Sellest aastast hakati organiseerima ka iga-aastaseid alliansskonverentse nelipühade ajal. 1927. aasta 4. jaanuaril seati Eesti baptistide, evangeeliumi-kristlaste ja metodistide kogudustes sisse ka Ülemaailmse Evangeelse Alliansi palvenädal.12
Eesti iseseisvuse lõppkümnendiks oli alliansskonverentside ja -palvenädalate rõhuasetus siiski muutunud. Kui varemalt oli eesmärgiks just ühtekuuluvustunde ja ühise töö õhutamine, siis hiljem kaldus rõhk sellele, et kord aastas pakkuda kuulajatele paremate kõnelejate hästi läbitöötatud ja sügava sisuga õpetuslikke jutlusi. Konverentside peakõnelejateks olid tihti Karl Kaups, Karl Leopold Marley, Peeter Sink, Aleksander Kuum, Hendrik Kokamägi ja mitmed teised.13

(Järgneb)

Andres Kapp,
Eesti Metodisti Kiriku Tallinna koguduse liige

6Teateid. 1906. – Teekäija, nr 10.
7Kurg. 2004, 67.
8Ader, E. 1932. Tagasivaade alliantskonverentside juubeliaastal. – Ühendatud usklikkude alliantsne juubelikonverents, 1918–1932. Tallinn.
9Kurg. 2004, 66.
10Arder, A. 1984. Mis juhtus sada aastat tagasi Eestimaal? Logos, 2. Käsikirjaline materjal.
11Plaat, J. 2001. Usuliikumised, kirikud ja vabakogudused Lääne- ja Hiiumaal. Tartu: Greif;
Dahl, E. J.1931. Esimesi kiiri baptismi ajaloos. – Elukevad, nr 10.
12Saard, R. 2005. Euroopa üldine kiriku ajalugu selle algusest kuni tänapäevani. Tallinn: Argo.
13Ader. 1932.

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)