Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Pika traditsiooniga folgifestival Võru linnas

07.08.2013 | | Rubriik: Kultuurielu

http://dev.wp.eestikirik.ee/uploads/2013/08/vorufolk2.jpg 800w" sizes="(max-width: 800px) 100vw, 800px" />Traditsiooniliselt peetakse Võrus folkloorifestivali juulikuu keskpaigas. Nii ka seekord kogunesid lauljad ja tantsijad XIX Võru folkloorifestivalile «Teljed».  

Igal sõnal on tähendus, nii ka sõnal TELJED. Festivali korraldajad annavad sõnale oma tõlgenduse. «Saame rääkida ka PARALLEELSETEST või RISTUVATEST telgedest, seda nii matemaatikas, koduehituses kui ka inimsuhetes. Selle mustrid moodustavad AJATELJE eilsest tänasesse, läbivad triibuna meie elu- ja kultuuriloo. Ilma TELJETA oleme pidetud.»
Alates 1994. aastast peetav festival sai sel korral õiguse tõmmata üles kõige autoriteetsema ülemaailmse folkloorifestivalide organisatsiooni, UNESCO juures tegutseva CIOFFi (International Council of Organizations of Folklore Festivals and Folk Arts) lipp.
Festival tõi Võrumaale kokku sajad tantsijad, pillimehed ja lauljad nii Eestist kui laiast maailmast: Puerto Ricost, Nepalist, Soomest, Portugalist, Lätist, Inglismaalt, Prantsusmaalt, pakkudes nii ainulaadse võimaluse osa saada erinevate maade rahvakunstist.
Festivali peakorraldaja Kadri Valner ütles, et «Võru folkloorifestivali missiooniks on edendada rahvatantsu ja selle ala festivalide kultuuri Eestis ja kanda seda kultuuri suurima omataolise festivalina Eestis. Samuti elavdada Võru linna, maakonna ja kogu vana Võrumaa kultuuriruumi pärimust kandvat kultuurielu.»
Selle ülesandega tuldi suurepäraselt toime. Värvikirevad kontserdid, ka väljaspool linna, ja simmanid, vokikontsert, võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel, õpitoad, suur tänavatants, õhtulaulud Tamula rannal, noorte rahvamuusikute kontserdid vabalaval, öökino, kunsti- ja käsitöölaat kesklinnas. Kogu linn oli festivalimelu täis hiliste öötundideni.
Traditsiooniline rahvuslõuna tuli seekord Portugalist. Pääsme lunastanud istusid uues Jaagumäe toidukeskuses.
Kolmekäigulise lõuna valmistasid portugallased ise. Süüa sai hoogsa rahvatantsu ja -laulu saatel. Põhiroog meenutas meie ühepajatoitu, kus kõik juurikad hautatakse tervelt ja tükeldatakse enne lauale andmist.
Lihale lisaks olid vaagnal täissealihast vorstilõigud ning verivorsti meenutav sibulavorst. Riisi pakuti nii põhiroa juurde kui ka magustoiduks.
Salongilikku jutu- ja laulutuba vedasid Piret Päär ning Prantsusmaalt Marie ja tema tütar Molene, kes harfist kauneid rahvaviise välja võlus.
Pole ammu lugenud ühtegi muinasjuttu ega legendi, nüüd oli hea kuulda, millised lood on Ülem-Bretagne’is põlvest põlve edasi pärandatud.
Festivalil on oma kindel koht kohalikel rahvapärimuse kandjail. Kahel korral andsid Kandle aias Silvi Jansonsi lavastatud folkloorse tantsulavastuse «Ennemuistsed mängud» Võru Kandle enda tantsurühmad. Haaravat tantsuetendust saatsid rahvamuusikud ja lauljad.
Etenduse aluseks olid Võru enda tohtrist kirjamehe Kreutzwaldi kaks ennemuistset juttu, mis kõnelevad inimliku õnne kergest kadumisest.
Folgimelusse oli kaasatud ka Katariina kirik, kus kontserdi andis kitarrist Jason Carter Inglismaalt. XX folkloorifestival ootab kohtumisele juba 16.–20. juulini 2014.
Sirje Semm

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)