Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Petseri Peetri kogudus – sild kahe kultuuri vahel

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

  Petseri Peetri kogudus on selle juhatuse esimehe Roman Grušini sõnul oluline paik nii eestlaste kui venelaste jaoks. Ja kahtlemata on see piiritagune kogudus, mis Võru praostkonda arvatud, meie luterliku kiriku visiitkaardiks Venemaal.
Grušin ise jõudis luterliku kiriku juurde tänu ingerlasest vanaemale, kes ta pühapäeviti kirikusse viis ja usualged selgeks tegi. Konfessiooni vahetamise mõtet pole olnud, ehkki Eestis arvatakse mõnikord, et kui venelane tuleb luteri kirikusse, siis ei meeldi talle kas ortodoksse kiriku vaimuliku nägu või on ta tollega hoopis tülli läinud. Grušin muigab taolise argitõe peale ja lisab, et kui juba kiriku juures olla, siis tuleb sinna ka panustada.

Vene toll ja üleskaevatud tänavad
Kahe tütre isa Grušin peab usbekist abikaasaga väikefirmat, mis tegeleb humanitaarabi vahendamisega. Põhimõtteliselt läheb neil kenasti, nii-öelda nõudlust on. «Venemaal on pension väike, 3000 rubla (eesti kroonides 1200). Kõik tahavad kuidagi ära elada.»
Ometi seisab suur hulk kaupa Eestis, sest Vene toll olla halastamatu. «Põhimõtteliselt on nii, et mul on kaup suurtes pakendites. Ametnik küsib, mis seal sees on. Vastan talle, et ma täpselt ei tea. Seepeale ütleb kontrollija, et kui tahate kauba riiki tuua, võtke see kohapeal välja ja tehke kõigist esemetest nimekiri.»
Petseri kogudus koosneb eakatest inimestest, noori on suhteliselt vähe. 30aastane juhatuse esimees toob keskmise vanuse seitsmekümne peale. «Praegu on vanadel inimestel linnas liikumine ja ka kirikusse saamine üsna keeruline – linna tänavad on üles kaevatud, käimas on kommunikatsioonide paigaldus ja renoveerimistööd.»

Tööd tahavad tegemist
Kogudus saab kasutada kirikut, kus asub ka väike käärkamber. Viimane on tehtud rohkem korda kui kirik, kuid seal teenistusi pidama ei mahu. Ainult hooldajaõpetaja saab köetavas ruumis inimesi vastu võtta. Kiriku seiskukord pole kiita, ehkki tänavu on tehtud hulk töid: pandud uus veetorustik ja veetud uued elektrisüsteemid. Nüüd plaanitakse üles panna arvesti. Ees ootavad katusetööd. Millistest vahenditest?
Selgub, et hulk ehitusmaterjale osteti valmis nn headel aegadel. Need on olnud varud. Sel aastal on põhimõtteliselt ühe annetaja abiga tehtud töid 600 000 rubla eest. «Aga siin töö ei lõpe. Kui hakkasime käärkambris remonti tegema, oli see nagu tööde laviin, sest üht asja tehes selgus, et midagi on veel varasemast viltu.» Puukoi hävitustööle suudeti piir panna enne, kui see orelini jõudis. Loodetavasti.
Formaaljuriidiliselt kuulub kirikuhoone Pihkva oblasti administratsioonile. Mingisugust rahalist toetust pole omavalitsuselt saadud, aga kui kogudus kirikuga heaperemehelikult ümber ei käi, on karta, et selle kasutusluba ei pikendata. Kaunis kogudusemaja pühakoja kõrval kuulub militaarorganitele ja selle tagastamist ei maksa juhatuse esimehe sõnul isegi mitte loota.

Praegu on Roman Grušinil suureks mureks kiriku kütmine. Ta on ringi vaadanud ja leidnud sobiva variandi õliradiaatorite näol, milles kütteaineks juba kasutatud õli jäägid. «Ma usun, et paljud firmad oleksid tänulikud, kui me nende kasutatud õlijäägid ära tooksime,» arvab Grušin.

Vaimulik teenimine ja kogudusetöö
Juhatuse esimees peab end pigem tagala kindlustajaks ehk inimeseks, kes tegeleb koguduse olmeprobleemidega. Siiski on tal selge kujutlus, mida saaks vaimulikus teenimistöös paremini teha. «Ma arvan, et põhiküsimus on venekeelse töö käivitamine,» tõdeb ta
«Meil käib hulk venekeelset rahvast ka kirikust läbi, aga nad ei ole tavaliselt teenistuse lõpuni – mida sa seal istud, kui sõnagi aru ei saa. Oleme korraldanud kontserte, saal on tavaliselt täis, siis on teine asi. Aga liturgia puhul on ju keel oluline. Ehk oleks võimalik kuidagi see küsimus lahendada,» lausub juhatuse esimees mõtlikult. Loomulikult peab ta oluliseks eestikeelse töö jätkamist. Oleks tarvis laste- ja noortetööd ning konkreetset suhtlemist vaimuliku ja koguduseliikmete vahel kodukülastuste näol.
Petseri koguduse juhatuse noor esimees pole pettunud väheses kõrvalises abis, vaid ütleb lihtsalt, et igasugune abi nii kirikult, riigilt kui inimestelt on teretulnud. «Kõik kulub ära – nii pott värvi kui materjalid pühapäevakooli tundide läbiviimiseks.» Ja muidugi kutsub kodukanti külla ning lubab väärikat vastuvõttu.

Koguduse edasine käekäik
Seoses käesoleva looga palus Eesti Kirik kommentaare Petseri koguduse edaspidise võimaliku käekäigu kohta eri osapooltelt – Vastseliina koguduse õpetajalt, Petseri koguduse hooldajalt Toivo Hollolt, Võru praostilt Urmas Nagelilt, misjonitööd koordineerivalt assessorilt Joel Luhametsalt, misjonikeskuse juhatajalt Mika Tuo­vinenilt ja misjonikeskuse nõukogu esimehelt Leevi Reinarult.
Toivo Hollo on suhelnud Petseri koguduse venekeelse töö osas Ingeri kiriku Velikije Luki koguduse vaimulikega, kes oleksid seal nõus teenima. Praost Nagelil jätkub hooldajaõpetaja tarvis häid sõnu, Toivo Hollo on koguduses oma tööga alles alustanud. Ka ootab praost, et Petseri teenimise teemal toimuks EELKs laiem arutelu.
Misjonikeskusest teatati, et sealne nõukogu teeb ettepaneku Petseri koguduse juhtimiseks praegusele Nõo koguduse õpetajale Mart Jaansonile. Leevi Reinaru kinnitab, et Petseri vajab tähelepanu.

Mari Paenurm
Koguduse juhatuse esimees Roman Grušin peab oluliseks noortetöö käivitamist. Foto: Mari Paenurm Jumalateenistuste kõrval on Petseri kirikus igal aastal kirikukontserte peetud. Täpselt kaks aastat tagasi käisid seal muusikud Narvast ja Puhjast, kõlas ka vendade Kriisade ehitatud orel. Foto: Toivo Hollo