Peaminister kohtus kirikute nõukogu esindajatega

27. mail arutasid peaminister Andrus Ansip ja Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) esindajad kiriku ja ühiskonnaelu päevakajalisi teemasid.
Tõdeti, et Eestis on kaplaniteenistus kaitseväe ja vanglate kõrval hakanud hästi toimima ka politseis. Vajadus politseikaplanaadi järele tõusis päevakorda kaks aastat tagasi peaministriga kohtumisel. Vabadussõja päevil alustanud kaitseväe kaplanaat taastati 1993. aastal, 1997. aastast rajati esimesed kaplanite ametikohad vanglates. Esimesed politseikaplanid asusid tööle eelmisel aastal.
Nii peaminister kui ka EKNi esindajad nentisid, et praegu puudub Eestis korrapärane usuline teenimine haiglates. Haiglakaplanaadi algatamiseks tuleb täpsustada selle juriidilist vormi: seost kirikute, haiglate ja sotsiaalministeeriumiga. Vabariigi valitsuse ja EELK ühiskomisjoni sotsiaalkomisjon on alustanud haiglakaplanaadi aluste sõnastamise ettevalmistamist, sellesse töösse on kaasatud ka EKN.
«Haiglate ja hoolekandeasutuste kaplaniteenistusega on see erinevus, võrreldes näiteks praegu toimivatega, et tegemist on eraomandiga: haiglad ja hoolekandeasutused ei ole riiklikud struktuurid,» selgitas Eesti Kirikule siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au. Kohtumisel räägiti ka koostööst abordieelsel nõustamisel. Kirikute nõukogu on asutanud sihtasutuse Väärtustades Elu (SAVE), mille partneriteks on ka rahvastikuministri büroo ja sotsiaalministeerium. Sihtasutus korraldab raseduskriisi nõustamist.
Põgusalt puudutati religiooniõpetuse teemat üldhariduskoolides. Nõukogu jätkuvaks taotluseks on mittekonfessionaalsele religiooniõpetusele koha leidmine põhiainena riiklikus õppekavas. Samas tõdesid nõukogu esindajad, et tegemist on kaugema eesmärgiga. Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretär Tauno Teder ütles Eesti Kirikule, et praegu on lähemaks eesmärgiks religiooniõpetuse fikseerimine valikainete loendis.
EK