Pealinna kogudustele tõi 2007. aasta nii armu kui hirmu

19.03.2008 | | Rubriik: Määratlemata

Tallinna praostkonna sinodi koosolek toimus 10. märtsil Nõmme Rahu koguduse kiriklas, kuid sai alguse jumalateenistusega värskeltvalminud Lunastaja kirikust, kus teenisid praost Jaan Tammsalu ja Nõmme Rahu koguduse õpetaja assessor Ove Sander.

Tallinna praostkonna sinodi jumalateenistus peeti kaunis Lunastaja kirikus. Foto: Tiiu Pikkur
Et eelmine aasta oli Tallinna kogudustele väga sündmusterohke, selgus pea kõikide sõnavõtjate jutust. Heaks kombeks on Tallinna sinodil kuulata esmalt, mida on öelda koguduste esindajail.
Kogudustel sündmusrohke elu
Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander rõhutas koguduse lastetöö edukust ja aktiivset muusikatööd. Nõmme on üks suuri erandeid, kus on oma meeskoor. Pühapäevaseid jumalateenistusi saab kuulata Pereraadiost, millel on ligi 5000 kuulajat. Jätkuvalt elavnevad jumalateenistused ja suureneb armulaualiste arv, mida saab panna ka uuenenud jumalateenistuse korra arvele. Märkimisväärne on Lunastaja kiriku valmimine. Suurepärane töö on tehtud ja kaunis hoone paari aastaga varemetest üles ehitatud. «Mõned kirikud valmivad kisa-käraga, mõned vaikselt,» kommenteeris praost.
«Palvetame iga päev, et meie kogudus kasvaks,» lausus Nõmme saksa koguduse õpetaja Matthias Burghardt. Väikesel kogudusel ongi olnud viimastel aastatel juurdekasv. Koguduse liikmed elavad Tallinnas, Tartus ja Viljandis. Nad on volgasakslased, Saksamaalt Eestisse elama asunud ja mõned eestlased. Koguduses tehakse tublit lastetööd.
Soome kogudus on praostkonnas üks enim liikmeid kaotanu. Põhjuseks on liig sage vaimulike vahetus ja probleemid, mis üle-eelmine vaimulik maha jättis. Et koguduse esindajat sinodil polnud, jäi ka kogudusepoolne arvamus kuulmata. Praost on kindel, et potentsiaali koguduse kasvuks on.
Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu ütles, et 2007 oli ilus aasta. Teoks sai kiriku põhjalik remont, millele aitasid tõhusalt kaasa koguduse väga tubli juhatus ja nõukogu. Kauniks saanud kirikus on hakanud jumalateenistustel rohkem rahvast käima. Erakordne oli, et remondi ajal peeti kuus kuud jumalateenistusi Niguliste kirikus. Seda aega peab õpetaja märkimisväärseks, mis tõi endaga kaasa mitmeid muutusi. Niguliste kirik ei võimaldanud pihiliste kogunemist altari ette ja oma kirikusse naastes jäigi see vana komme ära. Armulaualiste arv on aga hüppeliselt tõusnud.
Lasteaed laieneb
Õpetaja Jaak Aus märkis, et Kaarli koguduses on aktiivne muusikatöö, töötab palju laulukoore. Loota on, et lasteaed saab endale uued ruumid ja laieneb. Koos on käinud 16 lasteringi ja perekool. Kogudus on praostkonna suurim, kuid annetajaskond on kahanenud. Selle aasta eesmärgiks on jõuda võimalikult iga koguduseliikmeni personaalselt. Koguduse õpetaja piiskop Einar Soone peab sabatiaastat kuni 1. septembrini.
Peeteli kogudus on väike, kuid kasvav kogudus, kes ennast määratlenud sotsiaalkirikuna, mis on avatud 24 tundi ööpäevas. Tegeldakse laste ja noorte hoolekandega, ka täiskasvanud abivajajatega. Rohkesti jagatakse humanitaarabi vaestele peredele.
Liikmeskond on kasvanud diakon Toivo Treibluti sõnul 25%, jumalateenistustest võetakse enam osa. Rõõmu teeb uuenenud kirikusaal. Raskusi on lastekeskuse maja ehitusega, millele seisavad vastu Pelgulinna majaomanikud, kes kogudusega kohut käivad. Murelikuks teeb rikutud suhe naabritega: koguduseliikmete hulgas on vähe lähiümbruskonna inimesi.
Püha Vaimu kogudus on liikmesannetajaid kaotanud, samal ajal on ristitute ja leeritatute arv märgatavalt kasvanud. Õpetaja Valdek Johanson märkis, et liikmeannetused ühe inimese kohta on suured (keskmiselt 785 kr, mis on praostkonna suurim – T. P.), kuid annetajaid on vähe. Püha Vaimu kogudusel on mitu osakogudust: läti, inglise, viipekeelne. Eelmisel aastal remonditi kiriku hoov.
Parkimine väga kallis
Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja, Tallinna abipraost Patrik Göransson iseloomustas möödunud aastat lühidalt, kuid konkreetselt: «Oleme tänulikud, et Rootsi kõige ilusam printsess käis meil külas ja Tallinna linn tegi meie maja korda.»
Tallinna Toomkoguduse liikmeskond on tõusuteel. Õpetaja Ivar-Jaak Salumäe sõnul teeb muret ligipääs kirikule. Asukoht Toompeal, ühistransport toob mäe jalamile, edasi tuleb jalgsi minna. Autoga saab küll kiriku ette sõita, parkimine on aga hirmkallis. Koguduse juhatus on otsinud väljapääsu, kuid linnaga ühist keelt veel leitud pole. Toomkoguduse liikmeskond elab väljaspool Toompead. Ometi on kogudusel suur hulk aktiivseid pensionäre, kes käivad koos seenioride klubis ja abistavad koguduse töödes. Juhatuse suurimaks tööks on Kiriku tänav 8 hoone renoveerimine.
Viimsi koguduse suursündmusteks möödunud aastal olid Rohuneeme kabeli ja Viimsi kiriku pühitsemine. Koguduse elus toimus palju muutusi. Diakon Erkki Juhandi arvati reservi ja õpetaja Jaan Lahe lahkus ametist. Pinged olid kasvanud üle pea nii kogudust ja kirikut üles ehitanud diakonil kui ka uue vaimulikul. Praegu kogudusel oma õpetajat pole. Suur vastuseis oli ka juhatuse ja nõukogu ning kirikut ehitanud sihtasutuse vahel. Kuid «…kaklused lõppesid. Detsembris oli kirikus nii palju erinevaid kontserte ja teenistusi, nii palju rahvast, et see annab ilusat lootust, et koguduse parimad päevad on veel ees», on praost veendunud.
Rõõm omavahelisest koostööst
Muusikatöö sekretär Kaie Tanner pidas eelmise aasta üheks toredamaks ettevõtmiseks, millest hakkab traditsioon saama, kooridevahetust: ühel pühapäeval laulavad kogudustes praostkonna teiste koguduste koorid. Sel kevadel haaratakse koostöösse ka teiste konfessioonide koore, asi muutub oikumeeniliseks. Tallinna praostkonna maikuine laulupäev Nõmme Rahu kiriku aias on ka üks kindel sündmus, mida oodatakse.
Praostkonna lapsed on igal aastal Suurel Reedel ühise ristiteerännaku läbi käinud. Noored peavad igal kuul Rootsi-Mihkli kirikus noorte jumalateenistust – Emmause missat.
Jaan Tammsalu peab praostkonna rikkuseks eriilmelisi kogudusi, kus üks kogudus ei peagi kõiki töölõike katma, sest naaberkoguduses seda juba tehakse. Praost julgustas rohkem teiste käest nõu küsima.
Muret teeb väga väike koduste armulaudade populaarsus. Võib-olla ei teatagi, et õpetaja on ka selle jaoks olemas. Ja rohkem peaks rahvale jagama teavet koguduse majandusasjadest. «Issanda aastal 2007 jagus meie praostkonna erinevatele kogudustele nii armu kui hirmu,» arvab praost.
Hoida karja koos!
Peapiiskop Andres Põder, kes tähelepanelikult sinodiliste sõnavõtte kuulanud oli, avaldas praostile ja pealinna (ehk pea-) praostkonnale palju tänu tehtud töö eest. Ta hindas Tallinna tööd kogu EELK taustal. Kui 2005. aastani ristimiste-leeritamiste-laulatuste arv langes, siis viimase paari aastaga on toimunud tähelepanuväärne muutus tõusude suunas. Need võiksid aga suuremad olla. Suurenenud on koorilauljate arv. Liikmesannetajate hulk väheneb endiselt, kuid on märgatavalt aeglustunud.
Küsiti, mis toimub meie koguduste liikmetega, kuhu nad kaovad, miks nad ei tunne end kirikus hästi. Põder rõhutas, et ei ole vaja rääkida ainult ristimisest, vaid ka oma karja koos hoidmisest. Kui kirikul on 40 000 annetajaliiget ja 160 000 hinge, siis tuleb tõsiselt tegelda liikmeskonnaga.
Peapiiskop soovitas noortetööd elavdada: «Rokki ja gospelit on vaja!» Diakoonia ühistegevust võiks elavdada, näiteks puuetega inimestele jumalateenistusi korraldada. EELK 12 praostkonnast on kasvanud neli ja 164 kogudusest kasvas annetajate hulk 78s. Peapiiskop rõhutas, et liikmeskonna kahanemine ei ole paratamatus, ning soovis Jumala õnnistust praostkonna tööle.
Praostkonna kassamaksuks otsustati määrata kümme krooni, Tallinn oli ainuke praostkond, kus seda maksu ei olnud. Sel aastal tehakse kirikutes vähemalt üks korjandus praostkonna ühisürituste jaoks. Rõõmu teeb info, et Norra misjoniselts on lubanud annetada Mustamäe kogudust rajava vaimuliku palgaraha.
Sinodi koosoleku lõpupalve pidas peapiiskop emeeritus Kuno Pajula.

 

Tiiu Pikkur

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)