Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Peab inimesi õpetama

/ Autor: / Rubriik: Määratlemata / Number:  /

Ambla koguduse juures diakonina alustanud Katrin-Helena Melderist on saanud õpetaja selle sõna kõige laiemas tähenduses.Aastaid tagasi oli meil Ambla kirikus diakoniks Katrin-Helena Melder. Koguduses teda armastati ning kui ta lahkus õpinguid jätkama, tunti temast puudust. Meelde on jäänud see heal tasemel luterlik huumor, mis ilmestas õpetaja  Tõnu Linnasmäe ja noore diakoni koostööd.
Nüüd on Katrin-Helena Järva-Jaani koguduse õpetaja. Tema nime ette tuleb kirjutada magister, lisaks on ta EELK Misjonikeskuse koolitussekretär. Magistritöö teema oli vägagi eluline – «Vabatahtliku kogudusetöö teoloogia ja praktika», sellest on välja kasvanud ka tema koolitustegevus.

Koolitusest on kasu

Eriti maakogudustes on kiriku töödes kaasalöömise traditsioon katkenud. Vanad tegijad on puhkama läinud, uued koguduseliikmed näivad arvavat, et on kirikule juba sellega suure teene osutanud, et leeris ära käisid. On ka vanemaid kirikulisi, kes mõtlevad: «Mis nüüd mina…»
Vabatahtlike kaastööliste koolitusel on Katrin-Helena seadnud eesmärgiks õpetada kandma ühist vastutust, võtma jõukohaseid ülesandeid, edendama osadust ja suhtlemist koguduses. Juhtimises osalejad saavad põhiteadmisi majanduse ja haldamise kohta.
Üks selline õppus oli sügisel Järva-Jaanis, millest võttis osa umbes 20 naaberkirikute liiget. Koolitus kestis kolm pikka tööpäeva laupäeviti, kordamööda sai praktiseerida ka lõunasöögi valmistamist. Meie kogudusest osales Viive Melder, kes sellest meile piiblitunnis jutustas ja igati väljendas, et koolitus läks asja ette.
Katkenud on maal ka kristliku humanitaarkultuuri traditsioon, ja sedagi viga püüab Katrin-Helena oma võimaluste piires parandada. Ta õpetab kunstiajalugu kohalikus gümnaasiumis. Ega kool ei taha praegugi midagi teada sellest vanast juudi muinasjuttude raamatust, aga kunstiajalugu ilma selleta ka õppida ei saa. Lisaks osaleb õpetaja Melder kohaliku kunstiringi töös ja tema pildid olid misjonipäevadel Rakveres näitusel.

Näitemängu ja lauluga

Järva-Jaanist on pärit põnev baltisaksa kunstnik E. von Gebhardt, kelle reprodest Katrin-Helena näituse koostas. 1904. aastal maalitud «Mäejutlus» kujutab Jeesuse kõne kuulajatena siinseid talupojatüüpe.
Pastoraadis on muudki harivat toimunud. Ka bussitäis Ambla koguduse rahvast sai osa Paul Gerhardti 400. sünniaastapäevale pühendatud näitusest ja kontserdist, kus näituse koostajad Kristel Neitsovi eestvõttel laulsid vanu armsaid lauluraamatu laule Paul Gerhardti sõnadele. Kuulad seda ilusat vaimulikku keelt ja mõtled, et saab usuasjadest ikka nii ka rääkida, et ei kasutagi äri- ja majandus-slängi.
Üks kaunis ettevõtmine oli koos külaseltsiga – Anna Haava elust ja vaimulikust luulest koostatud põimik, kus peategelase osas Linda Olmaru. See toimus vanas aukliku katusega rehealuses, «laval» jalutasid ka kanad ja kass, kes segamatult omi asju ajasid. Nii meie kultuuri suurkujud tõesti elasid, suvel oli meil kiriku ekskursioonil võimalus käia talutares, kus elas Juhan Liiv.
Eks kirikuinimestelgi on kodus telerid, mis üritavad meie pead täita tühjusega ja siis reklaamiga. On tore, kui kirikust saab toitu nii vaimule kui hingele. Küsisin kord pärast üritust Katrin-Helenalt, kuidas ta seda kõike teha jõuab. Ta vastas: «Ma olen õpetaja. Ma ju PEAN inimesi õpetama!»
Evi Sepp