Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Partnerlus ja ühishuvid

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

EELK ja Eesti Vabariigi Valitsuse koostöötahet väljendav ühiskomisjon pidas konsistooriumis 8. mail peapiiskop Andres Põderi juhtimisel koosoleku, et vaagida alakomisjonide seatud teemasid.
«Päevakorras oli kõigi valdkondade teemasid,» nimetas koosolekust Eesti Kirikule ülevaadet andnud assessor Tiit Salumäe, lisades, et uus kokkusaamine toimub 11. septembril.

Pühakodade programm saab läbi
Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu tegi kokkuvõtte tänavu lõppevast riiklikust programmist «Pühakodade säilitamine ja areng», mis loodi 2003. aastal suuresti tänu EELK ja vabariigi valitsuse ühiskomisjonile. Kokku on aastatel 2003–2013 eraldatud 9 233 696 eurot tööks 132 pühakoja (neist 84 EELK) juures.
Suurimad investeeringud luterlikus kirikus on tehtud Avinurme, Järva-Peetri Püha Peetruse, Tallinna Jaani, Käru ja Pindi Jaani kirikule. Põhiliselt remonditi kirikute avariilisi katuseid, aga tehti muidki töid, näiteks on Risti kirikus restaureeritud katus, interjööri ja põrand. Peale pühakodade programmi on riik kirikute remondiks eraldanud raha ka muudest vahenditest. Mõnel juhul on saadud täiendavat toetust  Euroopa Liidu struktuurifondidest.
Kuigi pühakodade programm saab läbi, otsitakse võimalusi sisulise töö jätkamiseks, kinnitas Tiit Salumäe, märkides, et selleks on ka riigieelarvelised vahendid ning soov saada nimekiri abivajavatest objektidest.

Kirikute külastatavus ületab muuseumide oma
Deponeeritud kunstiväärtuste teemal sai sõna Marju Reismaa kultuuriministeeriumist. Eesti muuseumidesse on erinevatel aegadel jõudnud rohkelt ajalooliselt kirikule kuulunud vara. Kiriku esindajad rõhutasid, et pühakodades olevad varad ei ole muuseumides olevatest vähem eksponeeritud, sest kirikute külastatavus ületab muuseumide oma.
Siiski ei ole EELK-l ühist seisukohta, et kõik kirikule kunagi kuulunu peaks kirikusse tagasi jõudma. Peapiiskop Põder nimetas, et piisab ka sedelist, mis informeeriks, millisest kirikust üks või teine eksponaat pärit on. Tiit Salumäe kinnitusel lähtutakse üksikesemest, omandiõiguse taastamine ei tähenda kohe muuseumilt asjade tagasinõudmist.

Eestlasi seob kirik
Riigi ja kiriku partnerlusest rääkides tõi diakooniatalituse juhataja Avo Üprus positiivseks näiteks EELK diakooniahaigla, Räpina koguduse hooldekodu, Kuressaare koguduste turvakodu Laurits, Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse ja Eesti Kirikute Nõukogu tugiisikute võrgustiku.
Pikemalt peatuti ka rahvuskaaslaste programmil, mille rahastuspoliitikaga EELK esindajad nõus ei ole. Tiit Salumäe nentis, et praegu on raske saada toetust otseselt kiriklikuks tegevuseks rahvuskaaslaste teenimisel, samas on selge, et üleilmselt on eestlaste kokkusaamised tihti seotud just kogudusliku eluga.
Hariduse vallas oli teemaks kristlike erakoolide maksusoodustus, mis EELK esindajaid ei rahulda. Priit Kama justiitsministeeriumist selgitas nimetatud teemaga seotud keerulisi juriidilisi mõisteid avalik huvi ja heategevuslikkus.
Liina Raudvassar

EELK ja vabariigi valitsuse ühiskomisjon
Moodustati 1995. a, toona juhtisid seda siseminister Edgar Savisaar ja peapiiskop Jaan Kiivit.
Arendab koostööd valitsuse ja EELK vahel.
Koguneb kaks korda aastas.
Alakomisjonideks on kul­­tuuriväärtuste, haridus-, sotsiaal-, õiguslike küsimuste ja omandisuhete komisjon.